LP KOLUMN | Elin Järvsaar: ära võta mu õõva, lase mul mitte harjuda!

Sõjaõudusi saab serveerida ka nii, et vaatajad ei lähe katki. Purustavad emotsioonid ei aita niikuinii.

Pühapäeva õhtupoolik. Õhtu enne mu kõige väiksema lapse kolmandat sünnipäeva. Oleme kõik sünnipäevahommiku ootuse tõttu veidi elevil ja mõnusas tujus. Lõpetasime just koduse õhtusöögi ja viskun mugavalt diivanile, panen televiisori käima. Kell on seitse, lapsed alles müravad.

See ringles juba terve päeva eri meediakanalites, olin sellest lugenud, selles oleva info enda jaoks omandanud, kuid ma polnud veel valmis vaatama. Ja nüüd visati see mulle näkku kui sahmakas jääkülma vett koos lõikavate kuubikutega. Ma ei tahtnud seda näha.