Vaba Lava kommentaar loole "Narvasse vene teater, Julia Aug teatrijuhiks?"
Vaba Lava meeskonna nimel kirjutas meile turundusjuht Mart Rekkaro, kes tõi Peeter Kormašovi eilse EPL-i loo "Narvasse vene teater, Julia Aug teatrijuhiks?" juures välja tsitaadi ja tegelikud andmed. Edastame siin kirja täismahus: tsitaat on kursiivis ning sellele järgneb Vaba Lava kommentaar.
1) „Näiteks pole Vaba Lava oma algset funktsiooni – korraldada väiketeatrite etendusi – sugugi täielikult õigustanud. Küünilisemale vaatlejale võib tunduda, et linna magusaimal ja kalleimal rendipinnal Telliskivi loomelinnakus toimub vähe etendusi, kuigi neil ongi spetsiifilisema suunitlusega programm ja selliseid etendusi mängitaksegi vähem kordi.“
Samamoodi on oluline, et toimiks Vaba Lava asutamise ajal kehtinud kokkulepe: väiketeatritel oleks lavastuste näitamiseks ja mängimiseks Tallinnas mõistlikel tingimustel paik. „Kuidas seda tagada ja millistel juriidilistel alustel, see on SA Vaba Lava juhatuse, nõukogu ja kultuuriministeeriumi omavaheliste kokkulepete teema,” sõnab Alliksaar.
Vaba Lava Tallinna teatrimaja on väike- ja erateatrite jaoks etenduste arvult olulisim mängupaik Eestis – see on arvudega tõendatav fakt. Iga arvu taga on konkreetne tegevus. Näiteks 2021 andsid Vaba Lava Tallinna teatrimajas kümme erinevat väiketeatrit 43 etendust ja tegid 39 proovipäeva. 2022. aasta jooksul on meil juba tänaseks seitse erinevat väiketeatrit andnud 26 etendust. Normaalaastal (kui etendustegevus pole COVID-i tõttu piiratud) on era- ja väiketeatrid andnud meie Tallinna teatrimajas 100-150 etendust. Seda on enam, kui kusagil mujal Eestis.
Ja korrakem üle – ka Vaba Lava ise on väiketeater, meie omalavastused ja kaasproduktsioonid moodustavad Vaba Lava repertuaarist ca 40%.
Oluline on siinkohal rõhutada – meie Tallinna teatrimaja suure saali rendihind väiketeatri jaoks on 390.- eurot/õhtu. See on kogu meie tegevusaja jooksul olnud Tallinna soodsaim blackbox-saali hind ja me oleme seda teadlikult doteerides sellisena hoidnud. Sest kommertsturuhinnaga üle 1000.- euro/õhtu ei jaksaks väiketeatrid seda saali rentida.
Seega on Vaba Lava oma eesmärgi olla oma Tallinna teatrikeskusega Eesti väiketeatritele oluline mängupaik meie arvates täitnud. Või kuidas siin saaks tegelikkusele tuginedes vastupidist väita? Teatrihooajal on vaid 270 suure saali õhtut. Esietendustele eelneb prooviperiood, mis samuti saaliaega võtab. Tasemelt 150 etendusõhtut aastas oleks edasine kasv võimalik vaid siis, kui saaksime oluliselt vähendada kommertsürituste mahtu, mis muutub võimalikuks siis, kui teatri riigipoolne toetus muutub adekvaatseks. Seega palume valeväide ümber lükata ja seda enam mitte korrata.
2) „Viimastel teatrietendustel akadeemikutest Sahharovist ja Lotmanist on 150-kohalises saalis olnud vastavalt 80 ja 40 inimest, kõik omavahel vähemalt nägupidi tuttavad. Just siin näengi kõige suuremat murekohta: miks see nii on? Ja mida tihedamini sellest mõtlen, seda rohkem olen veendunud, et paraku on see Narva Vaba Lava tegemata töö.”
Siin on lihtsalt valeandmed. Narva teatrikeskuses, mis ka tänavu pole saanud sentigi kultuuriministeeriumi tegevustoetust, on tänavu toimunud juba nelja lavastuse prooviprotsessid („Minu Narva“, „Sahharov“, „Ma võiksin sulguda pähklikoorde“ ja „Lotman“) ning kaheksa etendust. Planeeritud on olnud veel kaheksa etendust, millest viis jättis ära sõda (III Peterburi teatrite päevad) ja kolm koroonaviirus (näitleja haigestumise tõttu on ära jäänud „Lotmani“ ja „Error 403“ etendused).
Toimunud kaheksal etendusel on olnud piletiga vaatajaid järgmiselt:
16.01.2022 "Minu Narva" kogukonnateater Vaba Lava 78 piletit + 20 kutset (esietendus, 90-
kohaline saalipaigutus, lisatoolid)
22.01.2022 "Ema, kas meie kass on ka juut?" R.A.A.A.M 128 piletit + 24 kutset
16.01.2022 "Minu Narva" kogukonnateater Vaba Lava 90 piletit
16.01.2023 "Minu Narva" kogukonnateater Vaba Lava 87 piletit
19.02.2022 "Sahharov" Vaba Lava 86 piletit + 30 kutset (esietendus)
19.03.2022 "Ma võiksin sulguda pähklikoorde" Vaba Lava 70 piletit + 20 kutset (esietendus)
26.03.2022 "Lotman" R.A.A.A.M 73 piletit
3) Narva teater peab Raiki sõnul endale ise publiku kasvatama ja inimesed tuleb majja tuua. Kahjuks pole mõnikord võimalik seda teha mitte ainult etenduste „Error 403” või „Ema, kas meie kass on ka juut?” kaudu, vaid kasvõi disko, poksimatši või tsirkuse abil. Just nendel puhkudel on Narva Vaba Lava tema sõnul tõeliselt elanud. Raik loodab väga, et selline mõtteviis saab Vaba Lava inimestele aina arusaadavamaks ja publik leiab nende saali üles.
Vaba Lava on Narvas nullist alustades tegutsenud kolm ja pool aastat, kogunud selle ajaga endale mitmesajaliikmelise püsitoetajate seltskonna, mis koosneb peamiselt linna vaimsest koorekihist ja aktiivsetest noortest ning muutunud selgelt linna ja kogu Ida-Virumaa aktiivseimaks kultuurikeskuseks (Jõhvi kontserdimaja kõrval). Seda tõendavad kasvõi ülalolevad arvud etenduste külastuste kohta. Seda linnas, kus püsiv teatriskäimise võimalus ja sellest kasvav harjumus on aastakümneid puudunud. Linnas, kus mängime peamiselt eesti keeles venekeelsele publikule. Linnas, kus vaktsineerituse tase jäigi Eesti madalaimaks, kuid viimased kaks aastat ehk lõviosa oma tegutsemisajast kehtisid vabariigi asjaomased piirangud.
Nagu elus ikka, on ka teatritegemisel üldiselt valida, kas teenindada laiade masside huve (pesni-pljaski, lõbusad laadad ja rahvalikud naljandid) või püüda olla teatav intellektuaalne vedur, magnet või majakas. Vaba Lava tee Narvas on see teine tee. Me ei piirdu loomulikult ainult teatriga, regulaarselt toimuvad populaarsed Philly Joe`s džässiõhtud, peagi leiab aset Tallinn Music Week Narva, toimuvad Narva Muuseumi ekskursioonid jne. Väga ootame gastrollidele ka hästifinantseeritud „riigiteatreid“, kellel peaks Narvas etenduste andmine olema riigi tellimuse sees.
Seni on kolme aasta jooksul ainsana regulaarselt käinud Vene Teater, lisaks Ugala ja Rakvere kumbki üks kord. Kuid teised mitte, Narva on kaugel. Aga meie tegutseme püsivalt, jätkuvalt ilma kultuuriministeeriumi ja linna tegevustoetuseta. Finantsilistel põhjustel on ka meie majas peetud nii pulmi, peiesid, diskosid kui poksimatše, kuid see ei saa iial teatrikeskuse põhisisuks. Laadapopulaarsuse püüdmine jäägu poliitikute pärusmaaks.
4) „Vaba Lava näeb Narva keskust enda filiaalina, mille originaalrepertuaari moodustavad Vaba Lava rahvusvahelise kuraatoriprogrammi teosed või lavastused, mille loomise/tellimise otsustaks Tallinna Vaba Lava teatrijuht [Märt Meos],” ütleb Allik.
„Kultuuriministeerium on pakkunud Vaba Lava juhtidele Tallinna ja Narva keskuste lahutamiseks eri skeeme, kuid kokkuleppele pole jõutud, sest see tähendaks, et otsustusõigus majas toimuva eest läheks mingis ulatuses tegevuse rahastajatele.“
„Narva uus teater võiks sündida OÜ Linda Kahe (Vaba Lava), kultuuriministeeriumi, Narva linna ja MTÜ Stuudioteater Ilmarine ühise sihtasutusena: üks annaks ruumid, teine ja kolmas raha ning neljas ajaloolise nime. SA-l Vaba Lava pole iial olnud ühtegi alaliselt palgal olevat näitlejat, lavastajat ega kunstilist juhti. Minu arvates saab teater olla ilma oma majata, ilma alalise trupitagi, aga ilma kunstilise juhita on tegemist lihtsalt produktsioonifirmaga,” ütleb Allik.
Seetõttu peaks Alliku arvates algama Narva uue teatri loomine sellest, et leitakse alaliselt Narvas elav kunstiline juht. Tema otsustaks repertuaari üle, leiaks lavastajad ja näitlejad (kindlasti leiduks neid ka Narvas) ning valiks, keda ja mis lavastustega oma majja külla kutsuda. „Seda ei saa narvalaste jaoks tulemuslikult teha ka kõige parem Tallinna onu. Alalise trupiga pole kiiret: Kuressaare linnateater jõudis alles 20 aastaga selleni, et neil on trupis viis näitlejat. Aga oma oli ta saarlastele juba loomisest [1999. aastal] peale.”
Vaba Lava Narva keskus ei ole Vaba Lava Tallinna filiaal. Vaba Lava on terviklik teatrimudel, mis tegutseb kahes keskuses Eestis. Üks keskus ei allu teisele, vaid nad toimivad sünergias, teineteist oma tugevustega võimendades. Meie maailmas unikaalne kuraatorprogramm poleks ilma Tallinna keskuseta võimalik. Samas esietenduvad paljud lavastused Narvas. Vabaduse festival toimus justnimelt Narvas. Vaba Laba Narva teatrimajas on tänaseks kolme ja poole aasta pikkuse riigi tegevustoetuseta tegevusaja kestel esietendunud suisa kuus erinevat Vaba Lava produtseeritud lavastust, mis kas kõnelevad Narvast, on tehtud kogukonnateatri vormis koos narvakatega või tõukuvad süžeelt Narvast (sh „Lõhe“, „Minu Eesti vanaema“, „Minu Narva I“, „Inimesed ja numbrid – Narva“, „Kes ma olen – eesti keele õpetajad“, „Minu Narva II“).
Linnas, kus regulaarset professionaalset täiskasvanutele suunatud teatritegevust pole aastakümneid olnud, on selline teatrikunsti populariseeriv ja kohalikke inimesi kaasav tegevus asendamatu. Etendustejärgsed publiku kohtumised ja arutelud lavastaja ja trupiga on Vaba Lava tegevuses regulaarsed. Käimasoleva kuraatorprogrammi „Pärast kõike. Uus ilmakord“ raames toome novembris just Narvas koostöös ilmakuulsa Rimini Protokolliga välja lavastuse "100% Narva".
Lisaks pole seltsimees Allik jätkuvalt mõistnud, et Vaba Lava kuraator ongi Vaba Lava omalavastuste põhivoo kunstiline juht. Unikaalse kahehooajalise fookusega ühiskonnas kõnekatele teemadele on Vaba Lava kuraatorprogramm ainus omataoline mitte ainult Eestis, vaid terves Põhja- ja Ida-Euroopas. Lavastused valib programmi kuraator, peamiselt avaliku konkursi korras. Meie kuraatorile hooaegadel 2019-2021 Marius Ivaškevičiusele antud teatriauhinna põhjenduses seisab: "Marius Ivaškevičius – kuraatoriprogramm „Murranguaja inimesed“ Vabal Laval, mis on peegeldanud postsovetliku Ida-Euroopa ühiseid kogemusi värskes vormis." Meie lähenemist ja struktuuri tõstetakse pidevalt positiivselt esile välisfestivalidel ja meid külastavate välismaiste teatriasjatundjate poolt.
Jaak Allik unistab nõukogude teatrisüsteemist lähtuvalt uue venekeelse teatri avamisest Narvas, seades eesmärgiks jõuda mingite aastatega väikse alalise trupini. See on pehmelt öeldes tupiktee.
Aga see Alliku ihalus on omaette teema, mille üle diskuteerida. Eestis on juba üks riiklikult rahastatud Vene teater. Kui kaugele on seal integratsiooniga jõutud, on iseküsimus. Narva ja Narva inimesed ei vaja mitte venekeelset teatrit, vaid Eestit. Rohkem Eestit, sh. Eesti teatrit! Seda me ka kõige kiuste teeme!
Eesti Päevaleht tänab Vaba Lava nende täienduste eest ning loodab kultuuriministeeriumi ja Vaba Lava kohtuvaidluse kiirele lahenemisele.
