Rahvusvaheliste ajakirjanike uurimine paljastab, et Dubais on avalikkuse eest varjatult villasid ja luksuskortereid paljudel Euroopa kurjategijatel, ametnikel ja sanktsioneeritud Venemaa poliitikutel.

Värske leke puudutab kokku 800 000 ühikut Dubai kinnisvara, mis kuulub 274 000 eraisikule ja ettevõttele üle maailma.

Andmed pärinevad 2020. aastast ja need kogus rahvusvahelist kuritegevust uuriv Center for Advanced Defense Studies ehk C4ADS Washingtonis. Andmetega töötas üle 20 väljaande, teiste hulgas Eesti Päevaleht.

Selgub, et Dubai kinnisvaraomanike hulgas on üle saja Venemaa poliiteliidi liikme, riigiametniku ja Kremlile lähedal asuva ärimehe, aga ka kümmekond eurooplast, kes on olnud seotud rahapesu ja korruptsiooniga.

Dubais on kinnisvara ka 28 eestlasel. Kalleim eestlase omanduses olev kinnisvara on 1,22 miljoni dollarine viie magamistoaga villa, mis on tal koos välismaalasest abikaasaga.

Skandaalne taust


Paljud neist eestlastest on kohalikes ettevõtetes karjääri teinud tippspetsialistid ja mõne emiraatide lennufirma pardapersonal, ent leidub ka skandaalse või lausa kriminaalse taustaga inimesi.

Näiteks elab Dubais uue nime all endine finantskonsultant Marko Rudi, kes anti 2009. aastal esimese eestlasena USA-le välja ja nõustus seal kokkuleppega kanda 33-kuuline vanglakaristus ulatusliku kelmuse eest.

USA prokuratuur süüdistas Rudit selles, et ta pööras 2000. aastate keskpaigas USA mittetulundusühingu rahvusvahelise finantsjuhina töötades osa riigi raha enda kasuks.

Marko Rudi 2008. aastal kohtus


Nimelt oli Rudi töö paigutada sadu miljoneid dollareid USA valitsuse raha Lähis-Ida hangetesse, millega aidataks Iraaki üles ehitada. Hiljem avastas FBI, et üks allhankelepingu saanud Dubai firma maksis hiljem 256 000 dollarit Rudi toonase õemehe firmale. Prokuratuur nimetas seda altkäemaksuks.

Pärast pikka kohtuvaidlust allkirjastas Rudi kokkuleppe, istus vangis ja pidi kandma 150 000-dollarise rahalise karistuse. Ta väidab siiani, et on süütu ning nõustus kokkuleppega üksnes tunnistajate puudumise ja USA kohtusüsteemi jäikuse tõttu.

Nüüd selgub, et Rudi käsi on käinud hämmastavalt hästi.

Vahetas nime


Õige pea pärast vangistusest vabanemist ja Eestisse naasmist kolis Rudi uue nime all Dubaisse, asudes tööle samal erialal, kus tegutses ka Dubai firma, mis süüdistuse järgi oli Rudile altkäemaksu andnud. Nüüdseks on ta üle miljonidollarise kinnisvaraga rikkuselt teine eestlane emiraadis. 2013. aastal ostis Rudi kinnises Dubai eramajade linnaosas 280-ruutmeetrise villa ja Burj Khalifa naabruses asuvas kõrghoones 81-ruutmeetrise korteri.

Rudi väidab Eesti Päevalehele, et alustas pärast vanglakaristust elu nullist. Villa ja korteri eest maksis ta enda sõnul ajatatud maksetega mitme aasta vältel, kasutades selleks palgatulu. Samuti olevat kinnisvara olnud ostu ajal odavam.

„Oma alla miljonilise kinnisvaraportfelliga ma ei ole minu arust eriti esirinnas. Ma arvan, et keskmisel Eesti inimesel on umbes samas väärtuses kinnisvara. Kel on korter Kadriorus, siis see on umbes samas hinnaklassis,” sõnab Rudi.

Miks ei kolinud Rudi mujale, vaid just ühte oma kohtukaasuse põhipaika Dubaisse? „Ma ei ole näinud Eestis väljakutseid,” vastab ta.

Avo Väliste


Dubai kinnisvaraomanike seast leiab ka ärimees Avo Väliste, kes meelitas läinud kümnendi keskel promoüritustel eestlasi investeerima nn krüptovarasse OneCoin, millest pidi saama uus globaalne maksevahend.

Äripäev kirjutas toona, et skeemi Eesti liider Väliste lubas kohtumistel investoritele, et kaheksa eurot maksva krüptomündi väärtus tõuseb börsile minnes 25–30 euroni.

Tegelikult kadus OneCoini looja bulgaarlanna Ruja Ignatova 2017. aastal sadade miljonite dollaritega nagu vits vette, OneCoin nimetati ametlikult püramiidskeemiks ja sellega on seotud mitmel pool maailmas käivad kriminaaluurimised. Kui paljud eestlased pettuses raha kaotasid, pole teada, ent ainuüksi Soomes jäid heausksed ilma 40 miljonist eurost, maailmas kokku aga neljast miljardist dollarist.

Lekkest selgub, et umbes samast ajast on Väliste nimel Dubai linnajaos Jumeirah Village Circle asuv 28-ruutmeetrine ja 68 000-dollarine stuudiokorter.

Jumeirah Village Circle


Väliste ütleb, et uskus Eestis promoüritusi korraldades OneCoini siiralt ja kohtus omal ajal ka Ignatovaga.

Ta möönab, et tema korraldatud ürituste tõttu jäid Eestis inimesed rahast ilma. „No kindlasti, nagu minagi ju. Ega enamik uskusid. Keegi ei tule sinna, kui ta ei usu.” Väliste väidab, et hoogsa promotöö pealt tema kasu ei saanudki.

Dubai korter on Välistel enda sõnul seetõttu, et nii on „finantsiliselt turvalisem, kuna Dubai ei kuulu Euroopa Liitu”. „Euroopa Liidu otsused ei mõjuta neid, ütleme siis niimoodi. Seal on oma maailm ja omad reeglid,” põhjendab ta. Milliseid ohte Väliste Euroopa riikidest kardab, ta ei avalda.

Dubais käib ta enda sõnul paar korda aastas ja kasutab korterit puhkamiseks.

Tähelepanuväärne on, et Ignatova kohta käiva ühe kohtuvaidluse materjalide järgi jõudis OneCoiniga riisutud raha lõpuks Ignatova pangaarvetele ja kinnisvarasse – just nimelt Dubais.

Pornotäht ja väikefirmajuht


Ent kõrbesse ehitatud Dubai ei meelita üksnes neid, kes on rahaga sekeldustesse sattunud. Mõni soovib diskreetset vara või alustada uut elu.

Näiteks on Dubais 56-ruutmeetrine 138 000-dollarine stuudiokorter ühel aastatuhande algul Eestis tegutsenud, kuid nüüdseks karjääri vahetanud pornotähel. Kuna ta ei soovinud oma vara kommenteerida ega ole enam avaliku elu tegelane, ei avalda me tema andmeid.

Eesti Päevaleht võttis ühendust ka Tartu lähedal elava väikese ehitusfirma omanikuga, kellel on koos elukaaslasega Dubais kaks korterit koguväärtusega 130 000 dollarit.

„Kus see kirjas on? Kust te need andmed võtsite?” pärib ehitusfirma omanik ärritunult.

Nende ja Dubai seostest pole avalikkuses ühtki jälge. „Kus see kirjas on? Kust te need andmed võtsite?” pärib ehitusfirma omanik ärritunult, kui infot ajakirjanikult kuuleb. Kas ta on elanud teadmises, et need andmed ei ole otseselt avalikud? „No nad ei peaks olema, jah,” vastab ta.

Lõpuks peab ta tunnistama, et info peab paika. Mis põhjusel ta Dubai vara rangelt kalevi all hoiab või miks see soetati, ei oska ta öelda. „Ei, ma nüüd niimoodi ei oska öelda, aga ega ma kuskil seda ei ole avalikustanud küll.”

Ta tunnistab, et ettevõtlustulust ta kortereid ostnud pole, vaid tegu olevat pangalaenuga. Tema väikeettevõtte majandusaasta aruanded ei näita Dubai kinnisvara ostuks vajalikku tulu.

Vene rikkurid


5300 venelasele kuulub Dubais üle 9700 villa ja korteri, millega nad on peamised Dubai välismaised kinnisvaraomanikud.

Näiteks paljastub lekkest, et Venemaa riigiduuma liikmele Aleksandr Borodaile kuulub Palm Jumeirah’ tehissaarel Grandeur Residence Maurya kompleksis 104-ruutmeetrine korter. Korter on väärt umbes 410 000 dollarit. Venemeelne Borodai on lühikest aega olnud isehakanud Donetski „rahvavabariigi” peaminister. Praegu kehtivad talle USA, Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Šveitsi, Kanada ja Austraalia kehtestatud sanktsioonid.

Palm Jumeirah’ saar


Dubai Marina piirkond on kallis, aga üks sealne 430 000-dollarine ja 109-ruutmeetrine ühe magamistoaga korter kuulub teisele sanktsioneeritud duumasaadikule Roman Ljabihhovile.

Vene oligarhil Dmitri Rõbolovlevil on Palm Jumeirah’l villa, mis on väärt üle 3,5 miljoni dollari.

Dubai kinnisvaraomanike jäljed viivad ka Euroopa kurjategijateni. Arvatakse, et Dubais on varjupaiga leidnud väidetav kokaiiniga kaubitseja Daniel Joseph Kinahan.

Lekke järgi on Kinahanil 115-ruutmeetrine kontor eksklusiivses kõrghoones Jumeirah Bay Tower 3.

Mitme riigi õiguskaitseorganite andmetel juhib Kinahan organiseeritud kuritegevuse rühmitust Kinahan Organized Crime Group (KOCG), mis on aastaid tegutsenud Iirimaal, Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Araabia Ühendemiraatides ning seotud rahvusvahelise narkootikumide ja tulirelvade salakaubaveoga ja rahapesuga. Kinahan on seda eitanud. Ühendriigid on pannud välja viie miljoni dollarise pearaha vihjeandjale, kelle info viib jõugu pealike tabamiseni.

Dubais läheb edukalt ka Tšehhi riskikapitalistil Tibor Bokoril, kellele kuulub kolm korterit 455 000 dollari väärtuses. Tibor töötas varem Moskvas asuva krüptovaluutabörsi SUEX OTC tegevdirektorina. USA riigikassa kehtestas sellele eelmisel aastal sanktsioonid, väites, et 40% börsi tehingute ajaloost oli seotud ebaseaduslike osalejatega.

Parandus: Loo esialgses versioonis kirjutasime, et „Hiljem avastas FBI, et üks allhankelepingu saanud Dubai firma maksis hiljem 256 000 dollarit Rudi toonase õemehe off-shore firmale.“ Tegelikult ei olnud tegu off-shore firmaga. Palume vea pärast vabandust.

PROJEKTIS OSALEJAD

Uurimises osalesid üle 20 väljaande ajakirjanikud. Eesti Päevalehe kõrval veel VG (Norra), Süddeutsche Zeitung (Saksamaa), TV2 (Taani), Knack (Belgia), iStories (Venemaa), SVT (Rootsi), Le Monde (Prantsusmaa), De Tijd (Belgia), Fundacja Reporterow (Poola), Átlátszó (Ungari), Investigace.cz (Tšehhi), Frontstory.pl (Poola), Direkt 36 (Ungari), MANS (Montenegro), BIRD.bg (Bulgaaria), CIN (Bosnia ja Hertsegoviina), Ostro (Sloveenia), RISE Project (Rumeenia), KRIK (Serbia), Investigative Reporting Project (Itaalia) ja Ostro (Horvaatia).

Loo valmimisele aitas kaasa OCCRP ID.

Dubai, konfidentsiaalse kinnisvara paradiis

Dubai on Araabia Ühendemiraatide osa, mis on oma majanduse üles ehitanud välismaalaste pealt teenimisele.

1990. aastatel vähenesid emiraadi naftatulud järsult ja juhtkond hakkas otsima muid tuluallikaid. Lahendus leiti kinnisvaras, ehitades hulga uusi elamuarendusi, maailma kõrgeim hoone ja kaks palmikujulist tehispoolsaart.

Sellest ajast on kinnisvara olnud Dubai märkimisväärne sissetulekuallikas, meelitades ligi väliskapitali ja jõukaid inimesi kogu maailmast.

Ekspertide hinnangul on välismaa eraisikud ja ettevõtted Dubai eluasemeturule investeerinud üle 145 miljardi dollari. See muudab Dubai kinnisvarasse tehtud offshore-investeeringud palju suuremaks kui Londoni omad, mille väärtuseks hinnati 2019. aastal 66 miljardit dollarit.

Samal ajal hindab The Tax Justice Network (TJN), et Dubai on üks maailma salajasemaid offshore-jurisdiktsioone, sest seal vara omamine pole läbipaistev. Seadused ei kohusta võime tundma huvi tulude algpäritolu ja äri olemuse vastu, mis on meelitanud ligi suuri rahavoogusid ja mõned maailma kurikuulsamad kurjategijad, märkis TJN mullu.

Samuti ei ole Araabia Ühendemiraatidel väljaandmislepingut Euroopa Liidu, USA, Saksamaa ja paljude teiste riikidega. See tähendab, et tagaotsitavad kuriteos kahtlustatavad saavad end Dubais peita, et kohtumõistmist vältida.

„Siiani pole kellelgi olnud sellist teavet kogu kinnisvaraturu kohta nii tuntud maksuparadiisis,” ütleb Annette Alstadsæter, maksuökonoomika professor ja Norra ülikooli maksu-uuringute keskuse Skatteforsk juht.

Valik värvikaid Dubai kinnisvaraomanikke

Ülejäänute kohta loe OCCRP põhiloost veebis.

Libor Novák, korruptsioonis kahtlustatav Tšehhi poliitik

Novák oli Tšehhi Kodanike Demokraatliku Partei aseesimees, kes vastutas ka erakonna rahaasjade eest. 1990-ndate lõpus avastati erakonnast ebaseaduslikud annetused ja maksupettus ning lõpuks kukutas skandaal ka 1998. aastal Tšehhi valitsuse. Novakit süüdi ei mõistetud.

Novakil on Dubai Marinas kuus korterit, mille koguväärtus on hinnatud 2,7 miljonile dollarile. Novak ajakirjanike küsimustele ei vastanud.

Ivo Rittig, poliitiliste sidemetega Tšehhi ärimees

Nõukogude ajal mõisteti Ivo Rittig toidupoest raha varastamise eest üheksaks aastaks vangi. Ta oli sellesama poe juhataja. Hiljem sai Rittigist edukas ja poliitiliselt mõjukas ärimees. Teda seostatakse mitme korruptsiooniskandaaliga, nende seas on kahtlased lepingud Praha transpordifirma ja päikeseenergiaettevõtetega. 2021. aastal mõisteti ta kõikides süüdistustes õigeks.

Rittigil ja tema naisel Lenkal on Dubais kolm korterit, mis on kokku väärt 1,7 miljonit dollarit. Rittig ajakirjanike küsimustele ei vastanud, küll aga tegi Instagrami küsimusi mõnitava postituse.

Jan Kočka, Tšehhi ärimees ja poliitik

2017. aasta mais süüdistati Kočkat selles, et ta oli osa kriminaalrühmitusest, mis hoidus maksudest ligi 620 000 dollari ulatuses kõrvale. See kohtuasi veel käib, ent 2021. aasta juulis arreteeriti ta omakorda väljapressimise ja vägivallakuritegude süüdistuse tõttu.

Dubais on Kočkal ja tema naisel Kateryina Faberoval kolm korterit koguväärtusega 660 000 dollarit. Kočka ajakirjanike küsimustele ei vastanud.

Cosmin Codrin, Rumeenia ärimees

2018. aastal mõisteti Codrin kaheksaks kuuks tingimisi vangi keskkoolivanustelt inimkaubandusohvritelt seksi ostmise eest. Prokuröride sõnul sundis tüdrukuid oma keha müüma kriminaalrühmitus, millesse kuulusid kohtunik, politseinik, arst, advokaat ja mitu ärimeest.

Codrinil on Dubais neli korterit koguväärtusega 760 000 dollarit.

Codrin ütles, et ostis korterid enda raha eest. Inimkaubanduse süüdistusi ta eitab, väites, et ta kaasati kohtuasja ainult seetõttu, et ta keeldus tunnistamast inimeste vastu, keda ta ei tundnud.

Sebastian Popa, Rumeenia ärimees

2016. aastal mõisteti Popa süüdi maaostulepingute võltsimises, et Saksa firma talle laenu annaks. Enne vangiminekut põgenes Popa riigist, ent saadi samal aastal Abu Dhabist kätte ja kolm aastat hiljem anti Rumeeniale välja. Praeguseks on talle lisatud veel süüdistused rahapesus ja pettuses.

Dubais on Popal kaks korterit, mis on kokku väärt 510 000 dollarit. Popat esindav advokaadibüroo keeldus küsimustele vastamast.

Milan Richter, Tšehhi poliitik

Richter oli Praha munitsipaalpoliitik, kes andis tunnistusi sealse ühistranspordi ja avalike teenuste Opencardi projekti valesti juhtimise kohtuasjas. Projekti väärtuseks hinnati veidi üle kahe miljoni, ent Praha linnalt küsiti selle eest üle 40 miljoni euro. Kasum läks offshore-firmale.

Dubais on Richteril 560 000-dollarine korter.

Irena Krasteva, Bulgaaria meediamagnaat

Krastevale kuulusid kuus Bulgaaria suuremat ajalehte ja üks peamisi telekanaleid. 2015. aastal kirjutas ta ajalehed oma poja, tuntud oligarhi Delyan Peevski nimele. Peevski müüs ajalehed 2021. aastal maha.

Peevski on 2009. aastast Bulgaaria parlamendi liige. 2021. aastal kehtestas USA valitsus nii talle kui ka kuuele temaga seotud firmale korruptsiooni eest sanktsioonid.

Dubais on Krasteval 570 000 dollarit väärt villa.

Zdeněk Blahut, endine Tšehhi luureametnik

Blahut on endine Tšehhi luureteenistuse asejuhataja. 2021. aastal süüdistati teda selles, et just tema plaani järgi ja juhtimisel ostis teenistus fiktiivselt ligi kaheksa miljoni euro väärtuses jälitamisvarustust. Kohtuasi veel käib ja Blahut eitab kõiki süüdistusi.

Dubais on tal 275 000-dollarine korter.

Stephan Steinkeller, krüptoskeemis kahtlustatav itaallane

Itaaliast Lõuna-Tiroolist pärit Steinkellerit ja tema kahte venda kahtlustatakse OneCoini krüptoraha petuskeemis. Dubais elades värbas Steinkeller inimesi OneCoini investeerima ja teenis iga värbamise pealt 10%. Itaalia võimude andmetel sai ta investeerima ligi 3700 oma kodukandi ja Veneto piirkonna inimest ning kokku investeeriti viis miljonit eurot.

Dubais on Steinkelleril kaks korterit, mis on kokku väärt 1,7 miljonit dollarit.