JUHTKIRI | Aidata abivajajaid, mitte kõiki ja rohkem

Kolmapäeval ja neljapäeva öösel väljendas Keskerakond riigikogu hääletustel neli korda oma koalitsioonipartnerile Reformierakonnale usaldust. Lisaeelarve sai vastu võetud ja võiks öelda, et see oli tõeline usaldusfinaal, kui ei jätkuks veider jõukatsumine lastetoetuste suurendamise eelnõu pärast.

„Kindlustunde andmine ja Eesti inimeste toimetulek on meile oluline ning me kavatseme selle eest seista,” veeretab Jüri Ratas. Kaja Kallas raiub: „Esimene samm on, et Keskerakond loobub selle eelnõu toetamisest, muidu me ühisosa ei leia.” Ja samal päeval lepivad nende erakonnad kokku, et seovad veel kahe eelnõu vastuvõtmise usaldushääletusega! Need tulevad riigikogus teisele lugemisele 30. mail, aga ka valitsuse väidetavasti lõhki ajava lastetoetuste eelnõu esimene lugemine toimub ilmselt selsamal päeval. Tsirkus (mille eestvedaja on praegu Keskerakond)!

Samal ajal on lastetoetuste suurendamine ja laiemalt inimeste toimetulek tõsine teema, kus riigikogu erakonnad peaksid hoolikalt otsima inimestele parimaid lahendusi. Lastetoetuste küsimuses on loodud ilmaasjata ja pigem kunstlik vastasseis, teisal jälle hakatakse liiale minema usaldushääletustega, mis võtavad ära eelnõudesse mitte ainult rumalate, vaid ka tarkade muudatuste tegemise.

Mida paremini on fookus suunatud, seda rohkem raha jätkub tõelistele abivajajatele. Mõelge sellele, keskerakondlased.

Lastetoetuste suurendamise varakult seadusse kirjutamist surub Keskerakond enda jutu järgi peale selle pärast, et muretseb lastega perede – ei, ikka kõigi Eesti inimeste – toimetuleku pärast. Kui soov head teha on nii suur ja lai, tuleks poliitikutel tõhususe huvides veidigi mõelda ka fookusele – sellele, kus 300 miljonit eurot (või kui palju toetamiseks leitaksegi) Eesti inimeste toimetulekut kõige rohkem parandaks.

Tõenäoliselt oleks kõige konkreetsem abi möödunud talvest juba tuttavatest energiatoetustest, mis tuleb uuel talvel tõenäoliselt nagunii tagasi tuua. Teiste seas oleksid need toeks ka lastega peredele. Vähesel määral bürokraatiat lisades võiks ka tuleva talve energiatoetused tuunida vajaduspõhisemaks: näiteks jättes võimaluse toetusest loobuda, kui inimene arvab, et ta on piisavalt jõukas, et ilma hakkama saada. Mida paremini on fookus suunatud, seda rohkem raha jätkub tõelistele abivajajatele.