Kuid sellel on oma hind: maalapsed hakkavad koolis käima kümnete kilomeetrite kaugusel. See tähendab kas igapäevast bussisõitu või linna kolimist. Ja uut elukohta – kas õpilaskodus, sugulaste-tuttavate juures või üürikorteris.

Reformi üks eestvedajaid, haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rehkendab, et tulevikus elab ligi iga kümnes gümnasist õpilaskodus. Kokku 2400 noort. „Reform eeldab õpilaskodusid ja koolitransporti,” ütles Küttis. Kui palju raha annab riik, omavalitsus või lapsevanemad –, on lahtine. „Kui Põlvamaa laps läheb Põlvasse gümnaasiumi, oleks õpilaskodu tasuta, aga kui ta kipub Tartusse, siis peaksid maksma vanemad,” ütles Küttis.

Tema sõnul tuleb õpilaskodusid rajada eeskätt väljapoole Tallinna ja Tartut. „Reformi üks eesmärke on pidurdada laste liikumist maalt Tallinnasse ja Tartusse, et nad jääksid oma kodukanti,” kinnitas Küttis. Peale õpilaskodude ja -transpordi tuleb Küttise sõnul kõne alla veel üks toetus – et lapsed saaksid ise endale eluaseme üürida.

Õpilaskodusid on praegu kümneid. Riik rahastab vaid kolme riigigümnaasiumi õpilaskodu: Noarootsi, Nõo ja Tallinna muusikakeskkooli oma. Muudes õpilaskodudes maksab riik toimetulekuraskustega peredest pärit põhikooliõpilaste kohtade eest. Õpilaskodudes elavate gümnasistide kohatasu katab üldjuhul kohalik omavalitsus.

Et näha, milline on elu õpilaskodus, käis Eesti Päevaleht külas kahel Lõuna-Eesti koolil: Abja-Paluoja gümnaasiumil ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumil. Mõlemal koolil on pisike õpilaskodu: Abja õpilaskodus elab 24 ja Kilingi-Nõmmel 48 last.

Põhjused, miks lapsed on õpilaskodusse sattunud, ulatuvad seinast seina. Õpilaskodus on 7. klassi poiss, kes ei suutnud kodus õppimisele keskenduda, sest armastas metsas uidata ja kala püüda – õpetajad nõudsid, et ta koliks õpilaskodusse, kus kasvataja saaks kodutöödel silma peal hoida. On väike poiss, kelle ema töötab laudas, isa aga pole – ema tööpäev algab nii vara, et ta ei saaks poissi hommikul kooli saata. Õpilaskodus on elanud poiss, kelle ema uuel mehel oli raske aktsepteerida naise last eelmisest suhtest. On teismeline poiss, kelle mõlemad vanemad töötavad Soomes. Ajutiselt elavad Abja õpilaskodus kaks tüdrukut, sest kevadel „on teed porised”.

„Ema ja isa ütlesid, et läheksin linnakooli, aga ma ei tahtnud,” ütles Kilingi-Nõmme õpilaskodus elav 7. klassi õpilane Auris Aleksandrov. „Linnakoolis on klassis 30 õpilast ja kui sul on koolis raskusi, siis õpetajal pole aega.” Auris on õpilaskodu eluga rahul. Ta tahab saada filmirežissööriks. „Teeksin komöödiaid, et eesti film murraks välismaale,” teatas poiss.

Kilingi-Nõmme õpilaskodu asub koolist paarikümne meetri kaugusel. Seal elab nii põhikooliõpilasi kui ka gümnasiste. Ühes toas elab kaks-kolm last, kes jagavad koridori peale paari duširuumi. Mõned lapsed on kodunt kaasa võtnud vaibad, kaisuloomad, teekannud. Kõik saavad valla ja riigi kulul kolm korda päevas süüa. Äratus on kell 7.30, pärast tunde istuvad kõik koos ühes suures ruumis ja teevad kodutöid. Kui tükid tehtud, kontrollib kasvataja need üle. Kell 23 on öörahu.

Üha rohkem lapsi

„Vajadus õpilaskodu järele üha kasvab,” kinnitas Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets. „Kui viis-kuus aastat tagasi tõid vanemad lapsi autoga kooli, siis pärast kriisi algust paljudel enam seda võimalust pole. Õpilaskodusse tulevad üha väiksemad lapsed.”
Ka Abja-Paluoja õpilaskodu asub koolist kohe üle tee.

Värskelt remonditud õpilaskodu fuajee on täis toataimi, jalatsid jäetakse välisukse kõrvale. Siin elab 24 last: kaheksa põhikooli- ja 16 gümnaasiumiõpilast. Mõni gümnasist on tulnud päris kaugelt, nagu Harjumaalt Saue vallast pärit 18-aastane Maria. Saue vallas jäänuks gümnaasium Maria kodunt 11 kilomeetri kaugusele. „Oleksin pidanud hommikuti liiga vara üles tõusma,” ütles kunstnikuks saada tahtev Maria. Kuna Abja õpilaskodus saab ööbida ka nädalavahetustel, käib Maria oma päriskodus vaid iga kahe-kolme nädala tagant. Õpilaskodu on tasuta, tasuta on ka lõunasöök, ülejäänud toidukordade eest peab ise maksma. „Kuus läheb toidule 70–80 eurot,” ütles Maria.

Maria jutu järgi oli tal kõige raskem harjuda kahe esmapilgul vastukäiva asjaga – korra ja iseseisvusega. „Kodus koristab ja teeb süüa ema,” ütles Maria. Abja õpilaskodus on pärastlõunal õpitund: kõik peavad olema tubades ega tohi majast lahkuda. Õhtul tuleb tagasi olla hiljemalt kell pool üksteist. Suitsetamise ja alkoholiga siin probleeme pole. Kasvatajad on majas nii ööl kui ka päeval.
Abja õpilaskodu kasvataja Tiiu Loidi sõnul saavad kõik asukad hästi läbi.

Väikeste kohtade hääbumine

Gümnaasiumireformi lugu on väikeste kohtade väljasuremise lugu. „Kurb on vaadata, kuidas Abjas majad tühjaks jäävad,” nentis Loit. Mitmel majal on aknad tühjad, seinal suur silt „müüa”.

„Kümme aastat tagasi oli meie koolis 500 õpilast, nüüd 250,” selgitas gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa. See kool, kus on 84 gümnasisti, on üks neist, mis võib jääda reformi hammasrataste vahele. Siis tuleb hakata käima 35 kilomeetri kaugusel Viljandis. „Omavalitsuse jaoks ei ole 84 õpilast see kriitiline piir, kus gümnaasiumit pole enam mõtet pidada,” ütles Ojamaa. „Kriitiline oleks, kui klassis oleks alla kümne õpilase. Viljandis õppimine tähendab, et iga päev raisatakse kaks tundi lapse elust sõitmisele.”

Kes haridusreformist võidavad? Kui hariduse tase tõuseb, on võitjaks õpilased, kes aga peavad arvestama pikema kooliteega või kodunt eemal elamisega. Võidavad õpetajad, kes lähevad tööle suurtesse gümnaasiumidesse ning saavad loota paremat palka ja moodsat õpikeskkonda. Kaotajaks on aga väikesed omavalitsused ja maagümnaasiumide õpetajad. Gümnaasiumiosa sulgemine vähendab õpetajate töökoormust ja võib Ojamaa sõnul tekitada mõnel pool vajaduse kuni pooled õpetajad koondada. Vallas suureneb töötus, väheneb maksumaksjate arv.

Hoonete halduskulud ei vähene, sest suurt kooli tuleb ka edaspidi kütta ja koristada. Suurenevad kulud koolibussile – kui näiteks Kilingi-Nõmme gümnaasiumi sadakond õpilast hakkaksid Pärnus koolis käima ja jõuaksid tagasi õhtul kella 17–18 ajal, peaks vald käivitama veel ühe koolibussiringi, et väiksemates külades elavad lapsed õhtusöögi ajaks koju jõuaksid. Et hommikul kell seitse alustada taas teed Pärnusse. See on õpilaskodus mitteelamise hind.