Aare Pilv: Hirmu müürid ühiskonnas on hakanud langema
Langes hirm selle ees, et avalik protest on midagi riigivastast – hirm, mis on minu meelest pärit eelmisest riigikorrast ja alateadvuses siiani kandunud ning tsementeerus taas 2007. aasta kevadel.
Mitu streiki, mis olid suhteliselt edukad, kuigi õpetajate puhul saavutati lahendus lõpuks ikkagi ringiga õpetajate endi arvel, näitasid, et langemas on ka hirm selle ees, et see viimane abinõu oma tööalaste õiguste nõudmisel on midagi häbiväärselt anarhistlikku.
Albert Camus'l on (seni eesti keelde tõlkimata) näidend „Piiramisseisukord“, mis kirjeldab allegooria vormis, kuidas katk haarab linnas võimu, kuid lõpuks selgub, et tema võimu murdmiseks tarvitseb vaid lakata teda kartmast. Camus' teos viitab küll omaaegsetele totalitaarrežiimidele, kuid põhiiva kehtib igasuguses ühiskonnas.
Mulle näib, et olulisim, mis Eesti ühiskonnas sel aastal toimus, oligi see, et lõpuks hakkab üha rohkematele inimestele kohale jõudma, et ka heaoluühiskonnas (mida Eesti laiemas kontekstis ju siiski on) ja õigusriigis, kus toimivad formaalsed demokraatlikud protseduurid, on oma varjatud sissekasvanud hirmumustrid, mis ei annagi end tunda otsese hirmutundena, vaid ilmnevad alles teatava eneseületustõrkena. Need hirmumustrid võivad ühiskondliku dialoogi tarretada. Kuid näib, et on hakatud ära tundma, et hea ühiskond on julgete inimeste ühiskond. Loodan, et see äratundmine süveneb ning annab vilja.
Teksti-inimesena osutaksin veel kahele olulisele möödunud aasta „tüvitekstile“, mis tasub tuleviku jaoks meelde jätta. Esiteks prokuratuuri avaldus rahastamisskandaali süüasja lõpetamise kohta, mis on tähelepanuväärne selles mõttes, et juriidilise korra kaitse organ leidis olevat vajaliku osutada, et JOKK ei tähenda veel viimset tõde, vaid et õiguslike faktide taga on ka moraalne mõõde, mis õiguskaitse haardeulatusest välja jääb.
Tolle teksti allika ning sõnumi omavaheline ootamatu seos on mõtlemisväärne tõsiasi (ning üks noist julguse-aktidest). Ja teiseks soovitan kõigil mõlgutada riigikohtu ESM-iga seotud otsuse seletuste ning vastu hääletanud riigikohtunike eriarvamuste üle – kogu see tekstikomplekt (mis on Riigikohtu netilehelt leitav) on oluline sõlm Eesti suveräänsuse mõtestamisel, mille juurde on võib olla tulevikus põhjust uuesti tagasi pöörduda – see on üsna fundamentaalne Eesti iseseisvuse õigus- ja riigifilosoofilise tähenduse erinevate ja vastandlike käsituste kogum, mis (hoolimata sellest, et kohtunike hääletus kehtestas ühe juriidiliselt siduva lahenduse) tegelikult veel nõuab jätkuvat läbimõtlemist.
