Karmen Turk, advokaat Foto: Tiit Blaat

Eestiski on olnud murettekitavaid õiguslikke meedia-intsidente. Näiteks esindasin ajakirjanikku kohtuvaidluses, kus viimast trahvis kohus selle eest, et ta kajastas avalikul kohtuistungil kuuldut. Ajakirjanik täitis istungi kajastamisega enda kohustust edastada meist igaühele olulisi avalikke sündmusi. Eesti kõrgemad kohtud sellega nõustusid ja seisid põhiseaduslike vabaduste eest ning tühistasid trahvi.

Jätkunud on ka anonüümsete kommentaaride teemalised vaidlused. Eesti seni kuulsaim Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasus nn Delfi kommentaaride vaidlus sai sel aastal samas kohtus järje. Pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid olen esindanud Eesti kohtutes meediat vaidluses, kus kohus leidis, et automaatselt portaal kommentaaride eest siiski ei vastuta. Kuriteo kajastamisel lisatud kommentaarid on pigem emotsionaalselt laetud hinnangud ning sellisena ei saa ega peagi kommentaariplatvormi pidaja nende eest vastutust võtta.

Pärast Delfi ja Index.hu otsuseid proovib Euroopa Nõukogu täpsemalt vastata online-ajakirjanduse vastutuse piiri küsimustele. Kokku kutsuti komisjon eesmärgiga koostada kõigile liikmesriikidele selge soovitus interneti - teenuse vahendajate vastutuse reguleerimiseks Euroopas. Olen selle komisjoni aseesimees ning soovituse loodame saata ministritele vastuvõtmiseks 2018. aasta alguses.

Lisaks olen üheks eesistujaks Euroopa Nõukogu kokku kutsutud ekspertkomitees, mis uurib algoritmide kasutamisest tulenevaid ohte põhivabadustele. Algoritmid, esmapilgul küll kauged ja vähetähtsad, määravad meie eluolu iga päevaga suuremal määral alates sellest, milliseid otsitulemusi kuvab Google olenevalt otsija isikust; kuidas manööverdab isesõitev auto või kuhu saadab nutikell andmed kasutaja päevase aktiivsuse, sammude ja läbitud vahemaade kohta.
Sellel aastal on teravalt tõusetunud ka hüperlinkide teema.

Euroopa Liidu Kohus tegi veel selle aasta septembris skandaalse lahendi, milles leidis, et kui meediaettevõte soovib enda artiklis linkida autoriõigustega kaitstud fotodele, peaks tal selleks olema õigusteomaja luba. Kuigi kohus oli kantud heast tahtest, et autoril on õigus saada enda loodu eest tasu, siis minu hinnangul interneti toimimismehhanismidega otsus ei arvesta. Samalaadne kaasus on täna otsustamiseks ka Euroopa Inimõiguste Kohtu laual. Sellele kirjutasime advokaadibüroo TRINITI advokaatidega ja Tilburgi Ülikooliga kolmanda isiku arvamuse. Rõhutasime, et reeglina on lubamatu panna meediat hüperlinkide taga peituva eest vastutama.

Internetivabaduse teemade arutamiseks on hetkel toimumas Mehhikos ÜRO Internet Governance Forum – väljendus- ning ajakirjandusvabaduse konverents, kus ka praegu viibin. Eestit esindab siin lisaks minule nii Välisministeeriumist Piret Urb, Eesti Interneti Sihtasutusest Maarja Kirtsi ja Heiki Sibul kui ka NATO Küberkaitse Keskus. Ürituse Euroopa vend EuroDig toimub juunis Tallinnas.