Teiseks selgus hiljuti, et Facebookist on võib leida noortele emadele mõeldud loenguid, milles õpetatakse oma lapsi homöopaatilisel teel „vaktsineerima”. Näiteid sellest, kuidas inimesed otsivad arsti asemel abi alternatiivravist, on veelgi.

Olgu öeldud, et sugugi kõik alternatiivravimeetodid ei ole tervisele kahjulikud. Ka ei ole välistatud, et mõne alternatiivravimeetodi kasulikkus ja ohutus võib leida tõendust tulevikus.

Põhiseaduse järgi on riik kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagab inimestele vajaliku ja adekvaatse terviseabi. Kas olukorras, kus võime sattuda muu hulgas ka kahjulikku alternatiivravi pakkuvate „imeravitsejate” juurde, on meie põhiõigus tervise kaitsele piisavalt tagatud? Kas riik üldse saab keelata alternatiivravi osutamist või piirata inimese õigust pöörduda alternatiivravi poole?