Abilinnapea Mihhail Kõlvarti allkirjadega dokumentides ütleb linn, et Vana-Kalamaja 9 koolimaja objektil on olemas ehitusluba olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks. Seda sama on linna erinevad esindajad selgitatud korduvalt ka meedias. Kohtule vastas linn aga mustvalgelt, et see sama rekonstrueerimise ehitusluba lubab ainult lammutada, mitte ehitada. Lihtsalt tundus korrektsem lammutusluba selliselt nimetada, kuna lammutustöid tehakse ettevalmistusena rekonstrueerimistöödeks. Ometi on igaühele selge, kust lõpeb lammutamine ning kust algavad ehitustööd millegi uue loomiseks. Veelgi enam – täiesti uue juurdeehituse rajamine ei mahu enam ühestki otsast rekonstrueerimise alla. Ka linn on ise möönnud, et nii sisuliseks rekonstrueerimistööks kui juurdeehituse jaoks on vaja eraldi luba ning seda ei ole tänaseni. Milleks siis luba ikkagi antud on? Kas ainult lammutamiseks, nagu linn ütleb kohtule, või rekonstrueerimiseks, nagu linn ütleb avalikkusele? Kumb väide on õige ja kumb vale? Või kas on tegemist donaldtrumpilike alternatiivsete faktidega?

Linn on viidanud, et load on ehitaja asi korraldada – jälle õige, aga linnavõime on nüüd korduvalt teavitatud ebaseaduslikust ehitustegevusest pluss peaks nad sellest ehitusjärelevalve eest vastutavaina ka ise teadma. Mupo ütles, et nemad linna suhtes järelevalvet ei teosta. Jättes selgitamata, miks seekord ehitaja puutumata jääb. Et asi nii Tallinna linnaplaneerimisametile, mupole kui tehnilise järelvalve ametile veel must-valgemalt selgem oleks, pöördusime lapsevanemate esindajana riiklikult tunnustatud ehituseksperdi, volitatud ehitusinseneri Ülo Lainsalu poole, et saada olukorrale ametlik eksperthinnang.

Lühidalt kokkuvõttes oli tema ehitustehniline hinnang järgmine: “GAG algklasside õppehooneks rekonstrueeritava Vana-Kalamaja 9 koolimaja ehituselt tehtud fotodelt nähtuv reaalne olukord on väga kahetsusväärne. Ma ei tea, et Tallinna linnas laseks linna enda ehitusjärelevalve ühtegi objekti selliselt ehitada, et pole projekti, ehitusluba, projekti ekspertiisi ning töö käib nagu tavapärasel ehitusel. Eriti olukorras, kus tegemist on lastele mõeldud koolihoonega. Kõigile kvaliteedinõuetele vastava koolihoone valmimine 1. septembriks 2017, täites kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid, on äärmiselt küsitav.”

Koolimaja ehitatakse ilma loa ja projektita

Tutvunud Privaat Arhitektuur OÜ poolt koostatud Vana-Kalamaja 9 asuva koolihoone lammutusprojektiga ja esitatud fotodega ning analüüsinud nimetatud aadressil asuva koolihoone ehitusobjektil teostatavaid ehitus- ja lammutustöid kehtivatest ehitustegevust käsitlevatest normdokumentidest tulenevalt, andis ekspert esitatud küsimustele järgnevad vastused.

Kas eksperdile esitatud fotodel kujutatud Vana-Kalamaja 9 asuvas hoones teostatavad tööd – nagu vundamendi lahtikaevamine ja vundamendi parandustööd, hoone laienduseks raudbetoonkarkassi valamine ning raudbetoonpaneelidega seotud tööd – on ehitustööd ehitusseadustiku mõttes?

Vastus: Vastavalt EhS § 4 on tegemist ehitustöödega, mille tegemisel tuleb arvestada EhS tulenevaid nõudeid nii ehitamise ohutuse, ehitise omanikujärelevalve kui kohaliku omavalitsuse poolt antavate lubade suhtes.

Kas eksperdile esitatud fotodel kujutatud Vana-Kalamaja 9 asuvas koolihoones teostatavate tööde teostamiseks on vajalik ehitusprojekt?

Vastus: Vastavalt EhS § 5, § 12 lg 1 on selliste tööde teostamine mõeldav ainult ehitusprojekti alusel. Selliseid töid teostatakse tavapäraselt kas ehitusprojekti põhiprojekti staadiumi või tööprojekti staadiumi järgi. Ehitusloa saab sellisteks töödeks iseenesest taotleda ka sisuliselt eelprojekti staadiumi järgi, kuid eelprojekti staadium ei ole piisav ehitustööde teostamiseks. Nt fotodelt nähtuvad betoonitööd eeldavad minimaalselt ehitusprojekti konstruktiivse osa tööprojekti staadiumit ja vastavaid tugevusarvutusi.

Kas eksperdile esitatud fotodel kujutatud Vana-Kalamaja 9 asuvas koolihoones teostatavate tööde teostamiseks on vajalik ehitusluba?

Vastus: Ehitusluba on vajalik vastavalt EhS § 38 lg 1. Selliste tööde mahu puhul ei saa rääkida kohaliku omavalitsuse kirjalikust teavitamisest või muust lihtsustatud menetlusest. Selguse huvides viitan siinkohal veelkord, et ehitusloa saab taotleda eelprojekti staadiumi alusel, kuid ehitamiseks on reaalselt vaja projektdokumentatsiooni põhiprojekti või tööprojekti staadiumis. Ehitusloa nr. 1712271/03264 06.02.2017 väljaandmise aluseks oli koostatud lammutusprojekt, mis sisaldab ainult krundil oleva hoonestuga seotud lammutuse küsimusi, mitte aga ehitamist EhS § 4 mõistes.

Enne tööde algust peab projekt läbima ka kohustusliku ekspertiisi

Kas eksperdile esitatud fotodel kujutatud Vana-Kalamaja 9 asuvas koolihoones teostatavate tööde teostamiseks vajalik ehitusprojekt peab olema läbinud ekspertiisi, arvestades kavandatava ehitise tehnilist keerukust, otstarvet (koolimaja) ja fakti, et tegemist on rekonstrueeritava hoonega?

Vastus: Ainuüksi juba põhjusel, et tegemist on koolihoonega, milles võib korraga viibida sadu inimesi, on ekspertiis kohustuslik vastavalt EhS § 14 lg 3 ja ning majandus- ja taristuministri määrusele nr 62 08.06.2015.a. „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“, mille § 3 lg 2 p 12 nimetab otsesõnu ekspertiisi kohustuslikkust haridusasutuste puhul. Ekspertiis ei pea seaduse järgi olema otseselt valmis ehitusloa andmise ajaks, kuid peab olema olemas enne ehitamist. Siiski on Tallinna linnas üheseks praktikaks, et kui ekspertiis on vajalik, siis seda nõutakse juba ehitusloa väljastamise eeldusena. Fotodelt nähtuv reaalne olukord on ikkagi väga kahetsusväärne. Ma ei tea, et Tallinna linnas laseks linna enda ehitusjärelevalve ühtegi objekti selliselt ehitada, et pole projekti, ehitusluba, projekti ekspertiisi ning töö käib nagu tavapärasel ehitusel. Eriti olukorras, kus tegemist on lastele mõeldud koolihoonega. Lisaks on rekonstrueeritav maja ise ehitatud rohkem kui 60 aastat tagasi ning sellise hoone puhul peab ümberehitustööde eeldusena olema läbi viidud ka olemasoleva hoone tehnilise seisukorra ekspertiis. Tekib ikkagi küsimus, kuidas ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnikud tagavad antud juhul ehitise ohutuse tagamiseks mõeldud nõuete täitmise. Eriti oluline on vajadus välja selgitada olemasoleva hoone piirde- ja kandekonstruktsioonide ehituslik seisukord tema kandevõime ning stabiilsuse seisukohalt, võttes arvesse seda, et üle 60 aasta tagasi ehitatud hoone projekteerimisel kehtisid teised normatiivsed nõuded. Käesoleval ajal kehtivad normatiivid arvutuslike koormuste osas on suuremad kui hoone ehitamise ajal.

Kas teie hinnangul on võimalik kooli laiendus, mille jaoks raudbetoonkarkassi valatakse, valmis ehitada ning kasutusluba saada enne 1.09.2017?

Vastus: Olukorras, kus ehitusprojekti ei ole, on raske hinnata, mida üldse ehitatakse. Kui nüüd projekt peaks näiteks täna valmis sama, siis tuleb sellele teha ekspertiis, võtta arvesse esitatud märkused ja saada seejärel ehitusluba. Tavapäraselt võtab see protsess Tallinna linnas aega mitmeid kuid. Kui isegi linn teeks nüüd oma enda projekti puhul erandi ja teeks vajalikud toimingud ära nt ühe kuu jooksul, jääb ehitamiseks ikkagi vaid max 5 kuud. Sellise ajaga suuremahulisi rekonstrueerimistöid koos lisanduva juurdeehitusega tavapärasel viisil ikkagi rajada ei ole võimalik. Arvestama peab aga seda, et ehitamiseks vajalik töödokumentatsioon (tööprojektid) on alles reaalselt koostamisel. Seega kvaliteedi nõuetele vastava koolihoone valmimine 1. septembriks 2017, täites kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid, on äärmiselt küsitav.