•• Praegu kirjutavad lehed kuidas BREM Kinnisvarahooldus jäi Eesti Energiale võlgu ja nüüd katkestab Eesti Energia elektri andmise kümmekonnale BREM-i hallatavale hoonele. Need on tööstus- ja ärihooned, nii et praegu see korteriühistuid ei puuduta. Aga teoreetiliselt? Kuidas peaksid korteriühistud haldusfirmadega käituma, et selliseid probleeme ennetada?  

Mis puudutab Eesti Energiat, siis Eesti Energia teeb enam-vähem kõikide korteriomanikega otselepingud. Nii et siin ühistu seisukohast probleemi ei ole.

•• Aga üldelekter, näiteks see, mis on koridorides?

See on iseenesest nii marginaalne summa, et vaidlusi peaaegu ei teki. Aga laiemalt vaadates, siis juhul kui korteriomanikud maksvad haldusfirmale, peab arvestama, et see raha ei muutu haldusfirma rahaks. Ka korteri-omandi seaduses on kirjas, et valitseja, st haldusfirma, peab korteriomanike vahendeid oma vahenditest eraldi hoidma.

•• See on teoreetiline lähenemine, aga kas praktikas haldusfirmad teevad rahal vahet?

Jah, on juhtumeid, näiteks mõni aega tagasi Valgas, kus oligi olukord, et haldusfirma ei maksnud korteriomanike raha edasi. Minu teada nii mõnedki korteriühistud maksid teenuse – soojuse ja vee – saamiseks teist korda, seega topelt.

•• Mida peaks siis ühistutele soovitama? Et nad ei sõlmiks lepinguid haldusfirmaga?

Siin on erinevad asjad. Kui majas on korteriühistu, siis pole mingit vajadust maksta haldusfirma arvele. Korteriühistul on oma pangaarve, millele korteriomanikud maksavad. Haldusfirma esitab ühistule arve oma teenuste kohta ja nende teenuse eest makstakse. Aga kõigi kommunaalteenuste pakkujatega (vesi, soojus jne) võiks ühistu ise otse arveldada. See oleks kõige mõistlikum lähenemine.

•• Kuidas korteriomanikud peaksid käituma vältimaks juhtumeid, et korteriühistu juhid ei kasuta ühistu raha sihtotstarbeliselt? Kuulsin lugu, kuidas ühistu esimees oli kandnud ühistu raha omaenda pangakontole.

Esimene asi on ikkagi see, et juhatuse valimistel tuleb inimeste tausta uurida. Teiseks, korteri-omanikud peaksid osalema ühistu koosolekutel, et saada informatsiooni ja valida pädevad revidendid. Tihti on eksiarvamus, et ühistu juhatus valib revidendi. Tegelikult peaksid korteriomanikud väga aktiivselt revidendi valimises osalema.

••  Te soovitate ühistu liikmetel lihtsalt võtta ühistut tõsiselt?

Jah. Praktikas puutun peaaegu iga päev kokku probleemiga, et koosolekutel ei osaleta. See on aga põhiline koht, kus suures ühistus informatsiooni jagatakse. Kui inimesed ei osale, siis nad ei tea. Ja need, kes osalevad, need viivad ellu oma tahet: valivad võib-olla kallimaid töid, otsustavad ühistu juhatuse liikmete tasude määramise.

•• Kas koosolekutel mitteosalemine ongi korteriühistute suurim probleem?

Ühistu juhtimise või korteri-omaniku vaatenurgast jah. Inimesed peaksid ise tundma huvi, mis majas toimub, ja tundma huvi, enne kui toimub. Tagantjärele on asjade muutmine keeruline.

Rahalisest vaatenurgast ehk mis ühistule kõige enam rahalisi probleeme tekitab: enim levinud hädaks on see, et lepinguid sõlmides, näiteks ehitusfirmalt töid tellides, pole ühistu juhatuse liikmed lepingusse süvenenud. Poolte õigused ja poolte kohustused on tasakaalust väljas. Tavaliselt tuleb ehitusfirma lepingu projektiga ning siis on teada, kelle kasuks see on.

•• Veel üks näide: ühistu võttis laenu kuus miljonit krooni, aga tööd telliti selle raha eest ühistu juhataja poja firmalt.

Üldiselt vastates võib öelda, et tehingute tegemiseks juhatuse liikmete ja nende sugulastega on vajalik ühistu üldkoosoleku nõusolek, mis on antud enne tehingu tegemist või lepingu sõlmimist. Tõsi, mittetulundusühingute seadus lubab praegu igapäevases majandustegevuses sõlmida lepingu juhatuse liikmega ka ilma üldkoosoleku otsuseta, kui tehing tehakse turuhinnaga, kuid selliste lepingute sõlmimine ei lähtu heast tavast. Pealegi peab sel juhul juhatuse liige tõendama, et tehing on tehtud turuhinnaga, ja juhul, kui turuhind on väiksem, võib ühistu juhatuse liikmelt nõuda hinnavahe hüvitamist.