Poolteist aastat tagasi kutsuti mind Euroopa Liidu meetme alt rahastatavasse projekti lapsevanemaid tööturule tagasi aitama. Toona polnud mul aimu, et sisuliselt edukas üle-eestiline projekt „Koos tööle” muutub bürokraatlikuks õudusunenäoks ja töötasu kättesaamine pea võimatuks. Kurvem on aga see, et niisugune on paljude koolitajate ja psühholoogide igapäevane praktika.

Poolteist aastat hiljem kulutan ikka veel aega, et allkirjastada üha uusi ja uusi dokumente ning saata neid projekti partneri Tallinna tehnikaülikooli vahendusel Innovega edasi-tagasi. Vahel järgneb lootusrikas vaikus, justkui kohe-kohe võiks tulla ülekanne, mis kompenseeriks nii koolitusele kulutatu kui ka pere arvelt nädalavahetustel tehtud töötunnid. Kuid nädalaid hiljem saadetakse kogu maagiline VMT-de (väljamaksetaotluste) patakas tagasi ja kõik algab otsast peale. Järgmisel hetkel peatatakse taotluste läbivaatus raamatupidamisosakonna puhkuste tõttu või muudel asjaoludel, mis ei sõltu koolitajast.

Avalehele
44 Kommentaari
Loe veel: