Saksamaa kaval on vastaseid mõlemast suunast. Rohelised ütlevad, et söetööstus tuleks sulgeda palju kiiremini. Teised ütlevad, et Saksa aatomi- ja söeelektri kadumine avab Poola ja Tšehhi aatomi- ja söeelektrile tee Saksa turule. Fotol on söevastaste meeleavaldus Hamburgis 1. veebruaril. Foto: Jannis Grosse/Revomage Pictures/Scanpix

Mõned päevad tagasi avaldas Saksamaa kava lõpetada 2038. aastaks pruun- ja kivisöest elektri tootmine. Seda on nimetatud Saksamaa energiakaajaloo üheks olulisemaks otsuseks. Alles 2011. aastal otsustas Saksa valitsus 2022. aastaks tuumaenergiast loobuda ja nüüd on Saksamaal tegevuskava ka „söest väljumiseks”. Saksamaa söetööstus annab praegu tööd umbes 20 000 inimesele.

Loomulikult erinevad Eesti ja Saksamaa suurusjärgud ja probleemid, kuid palju on ka sarnast. Eesti põlevkivienergia on kogu meie iseseisvusaja olnud küsimärgi all. Saksamaal annavad söejaamad tarbitavast elektrist umbes 40%, Eestis on põlevkivielektri osakaal ligi 70%.

Kas keegi teab midagi meie põlevkivienergia pikemast plaanist või laseme arengul isevoolu minna nagu seni?

Kuna tänavu ammenduvad Eesti Elektrijaama kahe kuni nelja energiaploki töötunnid, kaotab märtsis töö 150 kaevurit ja logistikut. Ligi poole aasta pärast jääb tööta pea sama palju elektrijaamade ja hoolduseettevõtte töötajaid. Täisjõus ja hea kvalifikatsiooniga meestele samaväärset tööd leida on äärmiselt keeruline. Ja kuigi enamikul on võimalus jääda varasele kaevuripensionile, tähendab see igal juhul väga paljudele Ida-Virumaa peredele suurt kadu sissetulekus.

« Avalehele 68 Kommentaari