Eksam ja selle sooritamine on lükanud pjedestaalilt tegelikud pädevused, mida noor omandama peaks, ning saanud rohkem õppekavaks kui õppekava ise. Nähtavasti see on üks põhjus, miks levib müüt, et riigieksam mõõdab protsendiliselt õppekava omandamist – isegi eilse Eesti Päevalehe juhtkiri („Ühest kraavist teise kraavi”, EPL 29.4) põhines samal väärarvamusel.

Segadust võimendab 100-punktine skaala. Ulatuks see näiteks 512 punktini, ei tuleks kellelgi pähe see automaatselt protsendiskaalaga siduda ning seeläbi teha assotsiatsioone õppekava omandamise osakaaluga. Eksami eesmärk on eelkõige anda igaühele võrreldavat infot oma soorituse kohta, laiemalt ka koolide ja aastate lõikes.

Milleks riigieksamid?

Esimesed riigieksamid tehti 17 aastat tagasi. Nende loomise eesmärk oli anda koolidele, õppuritele ja riigile ühtne alus, mille järgi võrrelda õpetamise ja õppimise tulemuslikkust eri koolides. Teiseks vähendas eksam abiturientide koormust, sest lubas tulemusi kasutada ülikooli astumisel. Kõik praegu plaanitavad muudatused jätavad selle alles. Ajaloo udusse on jäänud kolmas, kuid tollal ehk isegi olulisem eesmärk, tänu millele saavutasime oma üldhariduse ja lõputunnistuse tunnustamise Euroopas.

2001. aastal viidi osa õpetajate survel sisse 20-punktine lävend. Nimelt peljati, et õpilased tulevad eksamile mütsiga lööma. Täna näeme, et kartus oli suures osas asjatu, sest ühe punkti saajate hulk jäi üldiselt alla 1%.

Kuid selle hirmu pealt tehti ilma uuringute ning analüüsideta väga põhimõtteline otsus: mõõdikust sai sanktsioonimehhanism. Selle otsuse tulemusena arutleti viis aastat tagasi uute seadusemuudatuste üle ning kirjutati seadusesse 50-punktine lävend. Tookord toetasid seda peamiselt õpilased ja eestvedajaks oli riigikogu kultuurikomisjon. Praeguseks on õpilased oma tollastest seisukohtadest taganenud.

Kuid just eelmise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelul hakati riigieksamite tiibu kärpima, sest õppekava tegelikud eesmärgid olid muutunud üha teisejärgulisemaks. Usutavasti on kõik nõus sellega, et üldharidus pole pelgalt mõnepäevane eksamiperiood, vaid kestab 12 aastat.

Võrreldav väljavõte

Kui riigieksamite eesmärk on teha võrreldav väljavõte hetkeolukorrast Eesti gümnaasiumides, siis mõõdiku muutmine sanktsioneerivaks vahendiks ehk 50-punktise lävendi rakendamine moonutanuks selle süsteemi kasutuks. Suur osa infost oleks võrreldamatu ning raskesti tõlgendatav.

Kaotaksid ülikoolid, kellele muutuks keeruliseks riigieksamite kasutamine vastuvõtul, riik, kes ei saa enam võrreldavat infot, õpetajad, keda umbusaldataks veelgi rohkem, ja õpilased, kelle stress süsteemi segasuse tõttu vaid suureneks.

Kõrgushüppelatt ei tohi saada tähtsamaks tegelikest õpieesmärkidest, mõõdiku õppimise asemel peaks omandama haridust.

Ain Tõnisson
haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja