Airis Meier: EKRE retoorika on tõepoolest muutunud. Kremlimeelsemaks

Reformierakondlane Airis Meier vaatas Delfi saadet "10 minutit", kus käis Marine Le Peni visiidist rääkimas Jaak Madison. Meier järeldas saatest, et EKRE esindaja ei näe probleemi Kremlimeelset poliitikat heaks kiitnud poliitku võõrustamises.

Minu jaoks oli kogu selle põgusa intervjuu vältel kõige markantsem just see osa, kus Madison ei näinud probleemi Kremli poliitikat avalikult soosinud poliitiku võõrustamist. Samuti teatas ta, et Le Peni partei muutumine Kremlilt soosivaks peale Venemaalt saanud laenu ei ole mingiks takistuseks, miks ei võiks Rahvuslik Liit ning EKRE omavahel koostööd teha.

See, et Jaak Madison siin probleemi ei näe, ei ole ju Eestis iseenesest mingi uudis. Küll saab see olema uudis Euroopa Parlamendi muudest riikidest valitud saadikutele, kes on harjunud, et vähemalt suur enamus Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikuid ei poolda mitte mingeid järeleandmisi Venemaa sanktsioonidele ega tee koostööd nende poliitiliste jõududega, kes on saanud poliitiliseks tegevuseks rahastust Venemaalt või kes ei tunnista Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.

Koos kõikide muude põhimõtetega, on nüüd siis ka suveräänsus põhimõtted EKRE jaoks müüdavad.

Mina ei usu, et kõik Riigikogu valimistel rahvuskonservatiividele hääle andnud inimesed toetavad EKRE silmakirjalikkust Venemaa küsimuses. Tuletagem meelde, kuidas EKRE veel üsna hiljuti taunis igasugust Venemaa agressiooni suveräänsete riikide suhtes. See kõik on nüüd kauge mälestus nagu viimane kevadine lumi.

Öeldakse, et mis keelel, see meelel. Ma pööraks selle lause ümber: mis keelelt, see meelelt.

Madisoni ja tema kaaslaste jutt suveräänsusest lõppeb Eesti piiril. Piiri tagant algab ründav silmakirjalikkus, mõttelaiskus ja seega ka nende jõudude kaudne toetamine, mis väikeriikide suveräänsust millekski ei pea. Kas tõesti usub Madison, et Le Pen ja teised „sõbrad“ hakkavad Eesti suveräänsust Venemaa eest kaitsma kui selleks vajadus tekib?

Jah, EKRE retoorika on muutunud. See on muutunud veel enam kremlimeelseks.

Eestist valitakse Euroopa parlamenti kuus, võib-olla seitse saadikut. Pole mitte mingit põhjust saata sinna otseselt või kaudselt kremlimeelseid poliitikuid niiöelda Eesti huvide eest seisma. Kremlil ja Eestil lihtsalt pole ühiseid huvisid. Seda mõista pole ju nii keeruline?!