Kõige hiljem pidid maksureformi mõjuanalüüsid ilmuma koos sügisese majandusprognoosiga. Seal oli kõike muud, aga mitte maksureformi mõjuanalüüse.
Ministrite põhjendused sellele, miks praegustel majanduslikult headel aegadel pole otstarbekas reserve koguda, on eksitamise meistriklass. Nimelt olevat finantsiliselt mõistlikum maksta tagasi laene, mitte suurendada reserve, sest reservide tootlus on madal või lausa negatiivne.

Laenude tagasimaksmine pole aga otsustamise koht. Asi on selles, et tagasi kavatsetakse maksta vaid graafikujärgseid laenukohustusi. Jooksvaid laenukohustusi täitis riik ka siis kui olime majanduskriisi põhjas. Laenu tagasimaksete peatamine oleks sisuliselt riigi pankrot. Otsustamise koht võiks olla, kui laenu makstaks tagasi ennaktempos, aga sellist plaani ju pole. Pealegi järgmise aasta graafikujärgne tagasimakse pole eriti suur, see on näiteks kaks korda väiksem kui maksime tagasi laenu 2007. aastal. Eelarve kogumaht oli siis aga kaks korda väiksem.

Madalate intresside keskkond ei kesta igavesti. Pealegi võib reservide kogumist käsitleda kindlustusena tuleviku riskide vastu ja kindlustus ongi seotud kuludega.

Tuleviku kindlustamisega tegeleva valitsuse koostatud riigieelarve seletuskirjas on aga mustvalgel kirjas, et reservid vähenevad ja järgmise aasta riigi negatiivse rahavoo katteks kavatsetakse kulutada varem kogutud reserve.

Kuhu on kadunud osa töötukassa ja haigekassa rahast, ajal kui maksutulud kasvavad ligi 8 protsenti aastas?
Oktoobri lõpus avaldas rahandusministeerium riigi käesoleva aasta esimese kaheksa kuu tulude ja kulude andmed. Seal on kirjas, et likviidsuseservi jääk on 797 miljonit eurot. Likviidsuseservi on pandud ka töötukassa ja haigekassa reservid, mida on kogutud ja hoiustatud üle 900 miljoni euro. Peale nende on likviidsusreservis hoiul ka ülikoolide ja muude institutsioonide raha. Kuhu on kadunud osa töötukassa ja haigekassa rahast, ajal kui maksutulud kasvavad ligi 8 protsenti aastas?

Kokkuvõtlikult võib öelda, et just Andrus Ansip on õigustatud riigi rahanduse ja majanduspoliitika teemadel sõna võtma. Tema juhitud valitsus kogus reserve, kui olid majanduslikult head ajad ja praegune valitsus seda ei tee.