Foto: Andres Putting

Mitmed näitajad Eesti majanduses on vastuolulised. Näiteks tänavuse Eesti teise kvartali tulemused majanduskasvu alal olid tõesti tagasihoidlikud. See on paljuski põhjustatud Vene turu äralangemisest. Teisalt aga on ka sektoreid nagu näiteks puitmajade tootmine, kus läheb isegi paremini kui buumi ajal.

Kõige suurem probleem on tootlikkusega. Tootlikkuse kasvu mahajäämus palga kasvust on ka üheks takistuseks, miks ettevõtja ei julge investeerida nii palju kui võiks, et tootmist laiendada. Palgakomponendi osakaal tootmiskulude osana on kiiresti kasvanud ja sel juhul kannatavad nii investeerimisvõime kui ka konkurentsivõime.

Nagu Eesti Pank on osutanud, näeme tootmise kasumlikkuse kahanemist. Peame tegelema just ettevõtjate motivatsiooniga investeerida – pean siin silmas just tootlikke investeeringuid.

IMF on osutanud, et meie rakenduskõrgkoolid võiksid teha rohkem koostööd ettevõtetega. Üheks ideeks on innovatsioonivautšerite sisseviimine. Millega me saame jätkata, on õpipoisi programm. See aitab tuua praktikakohad õppeasutustele lähemale.

Maksulaekumised on meil väga head, nagu buumi ajal. Paraku sõltuvad need palju tarbimismaksudest, mis omakorda sõltuvad suurel määral majandustsüklist. Vähem majandustsüklist sõltuvate maksude osakaal on suhteliselt väike.

Langetada tööjõumakse kiiremini

See tähendab, et kui tarbijate käitumine muutub, näiteks hakkavad nad ettevaatlikumalt käituma, siis võib see anda maksulaekumistele löögi. Samas on riigi jaoks pensionid ja muud püsikulud üsna ühesugused, siin on peidus haavatavus. Seega me peame olema valmis ka riskistsenaariumideks, sest majandus toimib tsükliliselt.

Eelarve kontekstis on meil teada, et maksukoormus Eestis ei tõuse, kuid samas mõne aasta eest oli üldine maksukoormus veelgi madalam kui praegune 34,7 protsenti.

Üks võimalus tootlikkust suurendada oleks langetada tööjõumakse kiirendatud tempos. Nii näiteks võiks sotsiaalmaksu langetamise tuua ettepoole ja teha seda ühekorraga, mitte pool protsenti korraga.

Töötuskindlustusmakset saab alandada

Töötuskindlustusmakse on praegu 2,4 protsenti ja jääb samale tasemele, kuid tegelikult oleks ruumi seda langetada. Töötukassale küll lähevad ka töövõimereformi kulud, kuid hetkel ei näita ükski prognoos, et meil hakkaks tööpuudus tohutult kasvama. Lisaks võiks sotsiaalmaksu maksmist jagada tööandja ja töövõtja vahel. Kui kõik need kolm asja koos teha, siis on suurem mõju.

Üle ega ümber ei saa me kapitali- ja väärtpaberituru teemast, majandust pole võimalik arendada ilma korraliku kapitalituruta. Eesti põhiprobleem on, et meie väärtpaberiturg on väga kitsas ja välja arenemata. Aktiivsus on väike ja tooteid vähe.

Suurendada on vaja nii pakkumise kui nõudluse poolt, selleks, et majanduskasvu käima saada, oleks aktsiaemissioone ja võlakirjade pakkumist märksa rohkem. Praegu on pangalaenude tähtsus uute tegevuste rahastamisel väga suur, kasulik oleks võimalikke kapitali kaasamise võimalusi mitmekesistada, et pangalaenude osatähtsus väheneks.

Pensionifondide raha Eestisse

Kodumaiste investeeringute põhiliseks allikaks on traditsiooniliselt pensionifondid, kuid praegu hoitakse vaid 5-6 protsenti pensionifondide investeeringutest Eesti varades. Olukord pole ka viimaste aastatega muutunud, mis sest, et igal aastal lisandub ligikaudu 400 miljonit eurot pensionifondidesse.

Samas on riigile kuuluvaid suurettevõtteid, seda nii transpordivaldkonnas kui ka energeetikas, mille puhul võiks ju olla huvi investeerida ja mis võiksid teha kohalikke võlakirjaemissioone.

Varem samal teemal:

Priit Alamäe: "Peame lõpuks mõistma, et kapitalil on kodumaa", 25.10, Delfi.

Uno Silberg: "Seisaku vastu aitaks omavalitsuste suurem iseseisvus", 25.10, Delfi.

Einar Vallbaum: "Me ei tohi Lätist ja Leedust lõplikult maha jääda",25.10, EPL.

Viljar Veebel: "Tulemuspõhise majanduse asemel on tulnud hipstersotsialism",11.07, EPL.

Ott Pärna: "Kolm sammu intellektuaalsest seisakust edasi", 15.01, EPL