Aivar Sõerd: riigieelarve 2018 – raha sihitu laiali jagamise eelarve

Nii majandusteooria kui ka rahvatarkus ütlevad, et heal ajal tuleb raha kõrvale panna. Majandustsükkel pöördub varem või hiljem. Heale ajale järgneb paratamatult kitsam, mis tuleb ka üle elada. Praegune Eesti valitsus aga leiab, et reserve võib ju koguda, kuid seda tehku keegi teine ja mõnel muul ajal.

Euroopa Liidu majandus, millest me väga palju sõltume, on kasvuteel. Seda toetab tugev globaalne kasv, paranenud majanduseusaldus, töökohti luuakse kiiremini, suurenenud on investeeringud ja riigisisene tarbimine. Nõnda kasvabki Eesti majandus pärast paljusid aastaid jõudsalt. Loomulikult on see sündinud sõltumata praeguse valitsuse tegevusest.

Euroopa Komisjoni sügisesest majandusprognoosist selgub, et paljud liikmesriigid kasutavad soodsat majanduskonjunktuuri selleks, et vähendada riigivõlga ja eelarvedefitsiiti. Kolmandikul liikmesriikidel on järgmise aasta eelarved koostatud ülejäägiga. Meie lähiriikidest on eelarveülejääk Rootsil ja Leedul. Riikide rahanduse seisu aitavad parandada madalad riigivõlakirjade intressimäärad ja paranenud maksutulude laekumine.

Majandustsükli mõttes võib praegust aega võrrelda 2005. aastaga. Majanduskriisini jäi siis veel paar-kolm aastat. Majanduslanguse-eelsetel aastatel olid Eesti riigieelarved tugevas ülejäägis ja koguti märkimisväärsed reservid. Praegu on aga varude seis selline, et tuleva aasta lõpuks on valitsussektori likviidsetes varades ja reservides alles vaid pool võrreldes reservidega, mis olid kogutud enne viimast majanduskriisi (suhtena SKT-sse). Pealegi moodustavad suurema osa reservidest 2012. aastal riigikassasse üle viidud töötukassa ja haigekassa reservid.

Laskmata karu nahk

Peaminister Jüri Ratas tunnistas riigikogu ees järgmise aasta eelarvet üle andes, et 2018. aastal tuleb riigi negatiivse rahavoo katteks reservidest võtta 86 miljonit eurot. Peale selle kavandab riik järgmisel aastal Tallinna Sadama aktsiate müüki. Praeguseks pole veel teada, kui palju sadam 33% uute aktsiate emiteerimisest raha saab ja milliseks kujuneb aktsia hind avalikul pakkumisel. Ometi on järgmise aasta eelarves kavandatud peale tavapärase 40–50 miljoni euro suuruse dividendi veel 68 miljonit eurot erakorralist dividenditulu, mida saab seostada aktsiate müügiga. See raha ei lähe erakorralise ja ühekordse tuluna mitte stabiliseerimisreservi, vaid rahavoogude prognoosi põhjal otsustades hoopis riigi negatiivse rahavoo põhjustatud puudujäägi katteks.