Nii nagu võis ka arvata, eelarveläbirääkimiste tulemusena järgmise aasta varem prognoositud puudujääk suureneb: varem prognoositud 1,7 miljardilt eurolt 2 miljardi euroni. Tänavune eelarvepuudujääk on 1,75 miljardit eurot.
Sügisprognoosi järgi pidi laenuraha järgmisel aastal kuluma 1,950 miljardit eurot, nüüd on laenuraha vajadus kasvanud 2,4 miljardi euroni. Olgu lisatud, et tänavu on uut laenuraha juba võetud 2,86 miljardit eurot, seega kahe aasta peale kokku tuleb laenuraha vajadus üle 5 miljardi euro.
Tänavu läheb laenuraha põhiliselt jooksvateks kuludeks ja avaliku sektori kulude kasvuks. Laenuraha kasutamisel on uute investeeringute osa tänavu mikroskoopiline, kriisileevenduse meetmeid ehk viiendik laenurahast. Tänase teadmise järgi peaks see laenuraha ka käiku minema, mitte ei jää kuhugi ootele.
Pressikonverentsil ütles rahandusminister Martin Helme, et järgmisel aastal on vaja uut laenuraha juurde 2,4 miljardit eurot, seega tulebki kahe aasta peale kokku üle viie miljardi euro.
Kuhu see laenuraha läheb? Nii nagu tänavu, nii ka järgmisel aastal põhiliselt igapäevasteks kuludeks, uusi investeeringuid on näpuotsaga. Seega 5 miljardit eurot laenuraha lihtsalt kulub kahe aastaga ära ja midagi nähtavat või tuleviku tarbeks olulist selle laenurahaga ette võtta plaanis pole.
Uutest investeeringutest mainiti pressikonverentsil ära mõned üksikud objektid. Kõigepealt mõned tervishoiutaristu objektid, kuhu ilmselt suurem osa vajaminevast rahast suunatakse siiski EL eelarverahadest. Kaitsekuludele lisatakse 30 miljonit eurot, 56 miljonit eurot listakse teadusraha, 60 miljonit eurot IT valdkonda.
Teede rahastuses paistab tulevat seisak, sest järgmise aasta objektidest mainiti ära vaid Tartu kahetasandiline ristmik ja 18 miljonit eurot kahe aasta investeeringuks Kärevere-Kardla maanteelõigule. Olgu märgitud, et Kärevere-Kardla teelõigu pikkus on 4 kilomeetrit. Aga teede projekteerimiseks pidi kuluma koguni 5 miljonit eurot! Põhiliselt on jutt juba töös olevate teelõikude ehituse jätkamisest. Ja see kõik on tühine osa laenumiljarditest.
PPP maanteedest ja eelarverevisjonist pole enam juttugi. Varasem bluff ja kõlavad lubadused on unustatud.
Majanduslanguse põhi, kriisi leevendamise meetmete kulu ja seega ka eelarvepuudujäägi tipp pidi jääma tänavusse aastasse, aga eelarvepuudujääk järgmisel aastal hoopis süveneb. Eelarvepositsiooni parandamise meetmed jäävad kaugesse tulevikku, põhiliselt 2024. aastasse. Nii nagu varem, pole ka seekord teada meetmete sisu.
Pensionitõus pidi olema 20 eurot, aga siit läheb maha tulumaks, sest 500 euro ületavat pensioniosa hakkas Jüri Ratase valitsus maksustama tulumaksuga.
Kokkuvõtlikult, tulevikuks võetakse miljarditesse ulatuvad laenukohustused ja üle viie miljardi euro laenuraha kulub kahe aastaga lihtsalt kuhugi ära. Ikka põhiliselt selleks, et kasvatada läbivalt valitsussektori kulusid tavatus ja majanduslikult keerulisele ajale mittekohases tempos.
