Foto: Raivo Tasso

Käesolevaks ajaks suisa valitsuskriisi esile kutsunud ÜRO egiidi all 13. juulil 2018.a. koostatud ja eesti keelses tõlkes 11. juuli kuupäeva kandvat ülemaailmset migratsioonilepingut Global Compact on liberaalse maailmavaatega ja sotsiaaldemokraatidest poliitikud ning ka Eesti vabariigi president serveerinud sel kombel, nagu ei oleks see leping Eesti vabariigi jaoks siduv.

Lepingu tõlge ilmus avalikkuse ette eestikeelsena- oh imet küll – alles nüüd. Jättes kõrvale poleemika, tuleb peatuda paaril inglise keelse juriidilise mõiste tõlkimisel eesti keelde. Võtame just need, mille põhjal on lepingu pooldajad väitnud, et see leping on Eesti jaoks mittesiduv. Sealjuures ei ole eestikeelne tõlge terviklik.

Kõigepealt on inglisekeelses algvariandis punkt 15 kolmandas lõikes antud vormel „non-legally binding.“ Seda on lepingu pooldajad ja nende järel ka see, kellele see leping tõlkida on antud, tõlgendanud toore otsetõlkena kui „õiguslikult mittesiduv.“ Tegelikult on termin „non-legal“ antud kontekstis hoopiski erisuse määramise puhul eraldi kogumi või grupeeringu, siit ka migrantide kui lepinguobjekti määratlemiseks.

ÜRO kontekstis õiguslikult üldkohustusliku“ (legal) ja „õiguslikult mitte üldkohustusliku“ (non-legal) vahel esineb lepingus ühisosa, mis on kokku võetav mõiste all „commitment,“ ehk „kohustus.“ Niisiis- vabatahtlikult sunniviisiliselt. Järeldub, et tegelikult on lepingu sisust lähtudes öeldud otse vastupidist- see leping on õiguslikult siduv (ingl.k. binding) migratsiooni rahvusvaheline koostööraamistik, milles üksikriigil sõnaõigust ei ole, sest „…no State can address migration on its own…“

Edasi vaatame teist sageli dokumendis esinevat terminit „commitment.“ Sellel sõnal on kaks alatähendust- argitähenduses oleks see „pühendumus,“ juriidilises mõttes on sõna tähenduseks „kohustus,“ st. selline kohustus, mis võib piirata leppepoole tegevusvabadust. Lepingu eesti keelses tõlkes on see sõna aga paraku tõlgitud lihtlabases tähenduses „pühendumuseks,“ mida ei saa aga rakendada antud dokumendi tõlkimisel, ilma et tekiks riive.

Kuidas me siis tõlgiksime ingliskeelses algtekstis punkt 16 teises reas esineva väljendi „set of commitment“- kas pühendumuste kogumiks, jadaks?“ Või tõlgiksime selle ikka „reaks kohustusteks,“ sest tõlge „reaks pühendumusteks“ tunduks juba lapselegi naljakas. Kaudselt kõlbaks seegi, kuivõrd näitab kaude, et kohustus on võetud ja selle täitmisele pühendutakse, kuid korrektne selline tõlge antud kontekstis pole.

Nähtub, et tõlkija pole enne tõlkima asumist dokumenti läbi lugenud ega terminoloogias konteksti süvenenud. Muuhulgas sisaldab dokument veel ka mõistet „shared responsibilities,“ mida ei saa tõlkida kuidagi teisiti kui „jagatud vastutused.“

Ei ole võimalik tõlkida juriidilises dokumendis sisalduvaid mõisteid ilukirjanduslikus võtmes. Võib-olla tehti seda meelega, valides mõistete tõlgendusvõimalustest just sellised, mis võimaldasid lepingut näidata ohutu ja sisuliselt mittesiduvana. Või tuleb ka mängu kolmas võimalus – et Eesti vabariigi valitsusringkondades ei leidugi korralikku rahvusvahelist õigusterminoloogiat oskavat referenti, kes oleks rändelepingu korralikult eesti õiguskeelde ära tõlkinud?

Nii olen ka mina murdnud rängalt piike nii mõnegi vanema keele õigusmõiste kallal, ja see on väga suur töö, enne kui tulemus käes. Samas on antud juhtumi põhjal näha, kui ohtlik on mitte tunda keeli ja eeskätt keeles peituvaid spetsiifilisi erialaseid nüansse (võtke kasvõi tõlkeviga, millest pääses lahti Mahtra sõda!), ja millised võivad olla ja ajaloos on ka olnud selle tagajärjed.

Kui aga valitsus jääb oma seisukoha juurde ja president Marrakeschi sõita ei saa, siis võib ohata-hea, et see veel niigi läks! Et Eesti saatus on vaekausil, peaks küll kõigile selge olema.

Loe veel: