Protestiaktsioon Tartus tselluloositehase rajamise vastu. Anni Õnneleid

Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks - inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. 

Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti  metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma.

Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee - liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Tükikesteks raiutud elurikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline - metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama.

Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on aga tüüpiline petuskeem ehk rohepesu, mida on hakatud ka rahvusvaheliselt mõistma. Tegelikult ökoloogiliselt tasuvad, jätkusuutlikud ja eestlastele rikkust juurde toovad otsused oleksid hoopis investeeringud teadusesse, loodusturismi ja suurema lisandväärtusega puittoodetesse.

Eelnevast tuleneb ka Eestimaa Rohelised volikogu seisukoht tselluloositehase suhtes. Tehase rajamiseks loa andmise peamised eeldused peavad olema:

- metsaraie mahu vähenemine, sest raiemaht ületab Eestis juurdekasvu juba praegu;

- Emajõe ja Peipsi järve juba niigi kõrge reostuskoormuse vähenemine;

- tehnoloogia selgus, sest Eestimaa Rohelised ei ole nõus lubama tundmatu tehnoloogia kasutuselevõttu Eesti südames.

« Avalehele 176 Kommentaari