Allar Jõks on presidendiks saamisele väga lähedal
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid teatas täna, et Keskerakond kohtub peatselt Allar Jõksi toetajatega ning toetab Jõksi kandidatuuri, kui Mailis Repsil ei õnnestu presidendiks saada. Keskerakonna Kadri Simsoni leeri mõjukas liige Jüri Ratas ei lükanud ümber ega kinnitanud nende partei lapsesuu Karilaiu kommentaari. Keskerakonna toetus annaks Jõksile aga presidendiks saamiseks vajaliku toetuse.
Presidenti valitakse kõigepealt riigikogus ja kui see ei õnnestu, siis valimiskogus. Riikogus on presidendiks saamiseks vaja 68 häält. Kuidas Jõksi presidendiks saamine välja võib näha?
Kõigepealt toimub riigikogus esimene hääletusvoor, kus kõik erakonnad esitavad oma kandidaadi. Peaaegu kõigil on oma kandidaat, Jõksi toetavad IRL ja Vabaerakond, kellel on kokku 22 häält. Valimine on salajane, aga arvatavasti hääletab enamik riigikogu liikmeid nii, nagu erakond on otsustanud.
Keskerakonnal on riigikogus 27 häält, mis lähevad Repsile. Esimeses voorus presidenti ära ei valita.
Teises hääletusvoorus võivad aga erakonnad hakata oma seisukohtasid muutma. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaiu sõnul on Keskerakonna teiseks valikuks Jõks. Kuigi Karilaid jättis Keskerakonna täpse plaani enda teada, on neil võimalik teises voorus liigutada oma hääled Jõksi taha, sest Repsi ei õnnestunud valida. Sel juhul on Jõksil juba 49 häält. Kui teda asub toetama ka EKRE, kasvab Jõksi toetus 56 saadikuni. Vajaliku 68 hääle saamiseks on Jõksil aga vaja peaaegu kõigi sotside või paljude reformierakondlaste hääli, mida ta arvatavasti ei saa.
Peale teise hääletusvooru ebaõnnestumist toimub kolmas, kus kandideerivad teise vooru kaks populaarseimat kandidaati. Kui Reformierakond tahab nurjata Jõksi valimist juba riigikogus, peavad nad panema Jõksi vastaskandidaadiks kellegi sotsidele sobiva, näiteks sotside presidendikandidaat Eiki Nestori või pakkuma sotsidele midagi muud. Vastasel juhul võivad sotsid valida Jõksi ja siis on Jõksil hääled koos.
Riigikogu valimisvoorude ebaõnnestumise korral läheb presidendivalimine valimiskogusse, kuhu kuuluvad riigikogu liikmed ja omavalitsuste esindajad.
Valimiskogus seab Keskerakond jälle üles Repsi kandidatuuri ja toetab seda esimeses hääletusvoorus. Valimiskogus seatakse tõenäoliselt üles ka teised kandidaadid, nagu Reformierakonna kandidaat Marina Kaljurand, EKRE kandidaat Mart Helme ja samuti Jõks. Kuna esimeses hääletusvoorus tõenäoliselt keegi vajalikku häälteenamust ei saavuta, lähevad kaks enim hääli saanud kandidaati teise vooru.
Nüüd muutuvad oluliseks teise hääletusvooru pääsenute isikud. Presidendiks saamise kõrgeim tõke on Jõksi jaoks valimiskogu teise hääletusvooru pääsemine. Tema peamisteks konkurentideks on Reps ja Kaljurand, kelle mõlema toetus sõltub nende erakondade ühtsusest, sest nii Keskerakond kui Reformierakond on natuke lõhenenud.
Kui Jõksi vastaskandidaat on Kaljurand, siis on võit Jõksil peaaegu taskus, sest IRLi, Vabaerakonna, Keskerakonna ja Jõksi kogutud sõltumatute valijameeste toel on peaks ta saavutama kindla enamuse.
Kui Jõksi vastaskandidaat on Reps, siis muutub oluliseks Reformierakonna ja sotside käitumine. Eriti Reformierakonnal tuleb alla neelata kibe pill, kus nad peavad valima kahe neile ebameeldiva kandidaadi vahel.
Jõksi võtmine teiseks valikuks tõstab ka Repsi presidendiks saamise võimalust, sest paljudel sotside ja reformierakondlaste jaoks võib Reps olla isegi parem kandidaat kui Jõks. Ühe kerge lükkega on Keskerakond teinud praegused presidendivalimised Repsi ja Jõksi duelliks, sellal kui omavahel kaklevad Reformierakonna kandidaadid on marginaliseerumas ja teistel kandidaatidel pole ilmselt vajalikku toetust, et valimiskogu teise vooru saada.
Jõks on presidendiks saamisele juba päris lähedal. Kui ta ise mingi rumaluse või liigse enesekindlusega oma võimalusi ära ei riku, võib ta juba sügisel Kadriorgu kolida. Mõistagi peab ta Keskerakonna toetuse ära vormistama ega tohi sellest ilma jääda.
