Analüütik Trumpi õnnitlustest Kaljulaidile: läkitus annab märku, et ta teab meie peatset rolli EL-is ning pole samas kitsi kiidusõnade jagamisega
Analüütik Toomas Alatalu leiab, et USA presidendi Donald Trumpi tervitussõnad Kersti Kaljulaidile ja Eesti rahvale peatse vabariigi aastapäeva üuhul annab märku, et ta teab meie peatset rolli ja pole samas kitsi kiidusõnade jagamisega – Eesti leiab tunnustamist eeskujuna NATOs ning kui globaalse julgeoleku tagamise ja 21. sajandi tehnoloogiliste uuenduste liider.
Kui ajas tagasi minna, siis oleme kuulnud suurriikide liidrite õnnitlustest Eesti presidentidele nii vabariigi aastapäeva eel kui järel ehk siis nende saatmiseaeg pole reglementeeritud.
Sedapuhku on kindel, et õnnitlused saadeti teele 15. veebruaril ehk siis samal päeval kui jõudsid Euroopasse USA uue administratsiooni esimesed esindajad – kaitseminister Mattis, riigisekretär Tillerson ja päev hiljem ka USA asepresident Pence.
Tänane päev on ka kohe-kohe Euroopa Liidu eesistujamaaks saavale Eestile eriline, sest hetkel jätkub Brüsselis USA (uute) ja Euroopa Liidu (vanade) juhtide esmakohtumine. Seda pärast USA ja suurriikide, USA ja NATO ja USA-Venemaa (välispoliitika)juhtide esmakohtumisi. Hea lisada, et laupäeval toimus ka USA asepresidendi Mike Pence’i kohtumine kolme Balti presidendiga Münchenis ja seda pärast Pence’i-Merkeli, Pence’i-Gutierresi (ÜRO uus peasekretär), Pence’i-Poroshenko kohtumisi.
Mõistagi on meeldiv teada, et suures poliitikas arvestatakse Eesti ja tema lõunanaabrite arvamusega. Tuleb aga välja, et seda, mida võis aimata Müncheni kohtumise põhjal, oli ka kenasti kirjas Trumpi eelnevalt koostatud tervituskirjas president Kaljulaidile: „Teie toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on tähtis meie ühises eesmärgis tugevdada Euroopa ja regiooni julgeolekut. Ma ootan võimalust teha koostööd edendamaks atlandiüleseid sidemeid, kui teist saab sel aastal hiljem Euroopa Nõukogu eesistuja.“
USA-Eesti koostöö mainimine on loogiline. Samas väärib ikkagi esiletõstmist, sest Eesti asub eesistuja rolli 1. juulil ehk pärast NATO tippkohtumist Euroopas, kuhu president Trump on lubanud tulla ja enne G20 kohtumist Hamburgis, millel Trump samuti osaleb. Neid kahte teadaolevaid kohtumisi ja äsja Euroopas viibinud ja viibivate Trumpi administratsiooni juhtivtegelaste avaldusi arvestades on ilmne, et USA uue valitsuse suhted Euroopa Liiduga saavad selged piirjooned juunis-juulis. Ehk siis, kui Trump on ka n.ö. kohapeal olukorraga tutvunud ja ajal, mil just Eesti täidab rolli, millele Trumpi läkituses otseselt viidatakse.
Mõistagi on täna raske öelda, mida see kõik võib praktikas Eestile tähendada. Kas on võimalik kusagil sõna poetada või kas näiteks selle aasta teisel poolel võiks toimuda ka EL-USA tippkohtumine – mida igal aastal siiski pole peetud! Läkitus annab märku, et Trump teab meie peatset rolli ja pole samas kitsi kiidusõnade jagamisega – Eesti leiab tunnustamist eeskujuna NATOs ning kui globaalse julgeoleku tagamise ja 21. sajandi tehnoloogiliste uuenduste liider. Lõpetuseks soovib ta Ameerika rahva nimel kõigile eestlastele iseseisvuse rõõmsat tähistamist ja kinnitab, et on uhke pidada Eestit Ameerika Ühendriikide heaks sõbraks ja liitlaseks.
