Peamine uuendus oleks fondi rahastamine võlakirjadega, mille laseb välja EL ja mida teenindab iseenda maksutuludest samuti EL. Oletatavasti nõudis Merkel sellist mehhanismi, et vältida rahulolematust, mida põhjustaksid ühiselt tagatud „eurovõlakirjad”. Saksamaal on need poliitiliselt ohtlikud ja võib-olla ka põhiseadusvastased, sest Saksa maksudest võidaks nii hakata kustutama Itaalia või Hispaania võlgu.

Teine, vastuolulisem uuendus tuleneb tõsiasjast, et sadade miljardite suuruse võla teenindamiseks vajaks EL praegustest suuremaid maksutulusid. Merceli ja Macroni ettepanek on suurendada EL-i eelarve 1,2%-lt 2%-ni SKP-st, milleks on aastas vaja umbes 180 miljardit eurot suuremat maksutulu. Selleks vajab EL uusi makse peale tollimaksude ja väikese osa riikide käibemaksutulu. Uute maksude üle puhkeb ilmselt tuline väitlus, kuid tekkima hakkab ulatuslik konsensus, mille järgi üleeuroopalised maksud peaksid tulema majandustegevusest, mis ületab riigipiire – finantstehingud, digitaalsed tehingud, CO2 emissiooni maks.

Avalehele
41 Kommentaari
Loe veel: