Kui ilmnes, et Eesti kaudu on pestud hiigelsummasid musta raha, oli see üsna suur üllatus. Ent mõned küsisid ka, miks peaks see meisse eriti puutuma – raha tuli, raha läks, Eesti on oma koha peal edasi. Miks peaksidki riigid, kes on üksnes rahapesu vahendid, midagi ette võtma?


See on julgeolekuoht. Keegi liigutab suurt hulka raha. Mõelgem Lätile, kus väike hulk oligarhe sai endale 1990-ndate algul sisuliselt osta koha poliitikas. Suur hulk kahtlast päritolu raha moonutab alati kogu süsteemi.

Näeme praegu Euroopas populismi suurt esiletõusu – seegi vajab raha. Kui palju võib selliseid liikumisi seostada musta raha pesemisega?


Võiks, aga ametlikult teame me ainult paari juhtumit. Näiteks kaheksat miljonit naela, mis läksid Arron Banksist Brexiti referendumi rahastamiseks. Kindlasti elab terve hulk poliitikuid, keda ma ei saa tõendite puudumise tõttu nimepidi nimetada, Vene raha peal. Nii et must raha jõuab populistideni küll.