Andrei Korobeinik: kallis kingitus pangale

Kui riik oleks oma ülesannete kõrgusel, ei peaks kolmandik meie pensionist minema pankuritele.

Viimase kümne aasta jooksul oleme olnud tunnistajateks, kuidas tehnoloogia on purustanud traditsioonilisi majandusvaldkondi. Spotify keeras pea peale muusikatööstuse, Netflix suretas täielikult välja USA videolaenutusturu, Uber sulgeb ühe taksoettevõtte teise järel. Kuid on kohti, millest tehniline progress näib olevat justkui mööda libisenud.

Tänapäeva pangad ei erine kuigivõrd pankadest 50 aastat tagasi. Jah, pangakontorites on nüüd arvutid ja reklaamides astuvad ontliku koduperenaise asemel üles räpparid ja rokitähed, kuid mõni asi on jäänud endiseks: iga finantstehing on kliendile ikka kulukas. Erandiks pole kahjuks ka pension.

PWC andmetel kasvab investeerimisfondide hallatav raha 10% aastas. Praegu on nende halduse all peaaegu 100 triljonit dollarit, 1% haldustasu aastas tähendaks ühte triljonit kasumit. See võrdub Apple’i, maailma kalleima ettevõtte väärtusega.

Eesti pensionifondide haldustasud on viimaste aastatega küll turu surve tõttu langenud, kuid siiski on need tihti ka praegu ühest protsendist kõrgemad. Näiteks on LHV pensionifondi XL haldustasu 1,26%. Mida see tähendab investori jaoks?