Antud laenumaksel ei ole kindlat tagasimaksmise graafikut

Igapäevaelus on mõeldamatu, et mõni pank või eraisik annaks laenu, millel puuduks laenu andmise hetkel kindel tagasimaksmise graafik. Kreeka nn kolmandas abipaketis see aga puudub. Tõsi, on olemas kokkulepe, et Kreeka alustab koheselt intresside maksmist, kuid laenu enda tagastamise graafikut ei ole täna olemas. Selle asemel on vaid tõdemus, et seda hakatakse tegema siis kui Kreeka majandusolukord võimaldab.

Võlgade kustutamise oht ei ole välistatud

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) otsustas jääda kõrvale Kreeka abistamisest tõdedes, et riik ei saa tulevikus olema suuteline maksma tagasi võetud laene. Komas abipakett kasvatab niigi ebanormaalselt kõrget laenukoormust. Kreeka riigivõlakoormuse suhe SKPsse on järgmisel aastal ca 200%, mis ületab mäekõrguselt euroala nn Maastrichti kriteeriumit, milleks on 60% SKPst. IMF osalemise eeltingimus oli laenude osaline kustutamine, mida Euroopa partnerid välistasid. Samasugune välistus oli kirjas ka riigikogule esitatud otsuse seletuskirjas. Samas mainis Saksamaa Liidukantsler päev enne lõpphääletust oma usutluses meediaagentuur Bloombergile, esmakordselt võimalikku Kreeka võlgade mahakirjutamist ning IMF osalemist. Seetõttu pole enam minul piisavat kindlustunnet, et meie raha ei lenda piltlikult öeldes korstnasse.

Osa kavandatavaid meetmeid tagavad vaid lühiajalise tulu

Palju on räägitud Kreeka kokkulepitud reformidest. Osa neid on kahtlemata vajalikud ning toovad vaieldamatult edu igale riigile. Minus ei teki kahtluski, et maksude administreerimise, tööturu liberaliseerimise, riigihangete läbipaistvuse või pensionireformid on riigi seisukohalt vajalikud. Selle kõrval on aga ka hulganisti ühekordset tulu toovaid meetmeid, mis ei pruugi olla pikemas perspektiivis mõistlikud. Reformikava näeb terve rea strateegiliste ettevõttele müüki. Muu hulgas lähevad haamri alla sadamad, raudtee, lennundus jm. Ei tohi unustada, et näiteks Eesti puhul on Tallinna Sadam või Eesti Energia oluliseks kohast, kus vajadusel võtta omanikutulu ning täita seeläbi riigieelarvet. Kreeklastel pakutakse aga müüa need ettevõtted täna, majanduse madalseisu tingimustes ning võetakse seeläbi võimalus saada nendest ettevõtetest tulu edaspidi, kui majandusseis peaks paranema.

Kreeka kõrgema võimu kandja on vastu

Kõigest paar kuud tagasi küsis Kreeka valitsus oma elanikelt arvamust sisuliselt neil samadel tingimustel laenu saamise kohta - vastus oli selge ei! 62% kreeklastes hääletas nende tingimuste vastu. Hetkel on meil tekkinud olukord, kus me tõttame aitama Kreeka poliitilist eliiti ja finantsinstitutsioone hoolima hoolimata Kreeka rahva enda vastuseisust. Rahva tahtega mängimise senised õppetunnid on näidanud, et sellele järgneb paratamatult valitseva eliidi vahetus ja selleni viinud otsuste tagasipööramine. Tõenäosus, et nii läheb ka nüüd, on üsnagi suur, kuid otsused, mida pööratakse tagasi saavad puudutama pigem Kreekal ees seisvaid reforme, mitte aga meie poolt antud raha.

Investeering või abi

Kui Kreeka eelmisi laenumakseid esitlesid mõned aastad tagasi valitsuserakondade erakondade liikmed kui tulusat investeeringut, siis praeguse valitsuse seletused on sama hägused kui nende enda poliitika. Riigikogu suures saalis küsisin otsust kaitsma sunnitud ministrilt, kas seekordne abipakett on investeering, mis toob tulu või saab tegu olema tagastamatu abiga - sisulist vastust sellele lihtsale põhiküsimusele aga seekord ei järgnenud.