Kolmanda päevakorrapunktina arutatakse Eesti osalemise peatamist pagulaste ümberjaotuskavas, siis muudatusi tubakaaktsiisi osas (e-sigaretid jms), siis nii-nimetatud Uberi ja taksoeelnõu. Seitsmendana tuleb rahapesu tõkestamise eelnõu, et vältida piinlikku Venemaa musta raha pesu, millest tänu uurivale ajakirjandusele mõni aeg tagasi kuulsime. Edasi ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine (lapsehoidjad, koduabilised, väikekäsitöölised jt).

Järgnevad pakendiaktsiisi ja nii-nimetatud magusamaksu eelnõu, mille vilju hakkama kõik maitsma. Edasi minnakse ettevõtja rahakoti kallale: panditulumaks ja pangamaks ja 13. päevakorrapunktina jõutakse Eesti riigi ühe alustala – eelarve tasakaalu kallale. Väike hingetõmme ja 15. punktina Rail Baltica raudteeühenduse kokkuleppe ratifitseerimine. 22. punktina on vastu hommikut igati kohane arutada presidendi puhkamist ja puändiks paari valimisseaduse muudatust.

Miks nii? Miks nii saamatu ja küündimatu töö planeerimine? Asi on selles, et valitsuskoalitsioonil on hakanud väga kiire oma ahnete ideede seadusteks vormistamisega. Näiteks maksueelnõud, mille arvelt juba tuleva aasta 1. jaanuarist raha kokku kraapima hakatakse, peavad olema vastu võetud enne 1. juulit 2017. Kiire on ka mitme muu eelnõuga, pealegi – kes teab, kui kauaks seda valitsust jätkub. Mis tehtud, see tehtud! Mis käes, see käes!

Kui eelnõu esimene lugemine on 17. mail, siis korrektne muudatusettepanekute tähtaeg on 31.mai ja juuni esimesel kahel nädalal jõuab korraldada teise lugemise ja otsused nii-öelda "ära koputada". Igaks juhuks on koalitsioonisaadikutele antud ka korraldus mitte kohe peale jaanipäeva puhkust planeerida, et jõuaks vajadusel lisaistungeid pidada.

Vabaerakonnal pole töö vastu kunagi midagi olnud. Vastupidi: selle koosseisu töökuse edetabelis, kui arvestada sisulist tööd - esitatud eelnõusid, arupärimisi, küsimusi, saalitöös osalemist - on Vabaerakond vaieldamatult tipus. Seda tunnistavad isegi oponendid.

Küsimus on riigikogu töö kvaliteedis. Et kolmapäevane päevatöö venib sügavale öösse, on selge päevakorrale peale vaadates. See on kurnamistaktika. Öö ei ole kindlasti parim aeg Eesti tulevikule ülioluliste seaduste ja otsuste arutamiseks. Ei ole vaja olla oraakel, et ette näha mitme ministri taktikat kolmapäeval - selmet eelnõu mõtet ja mõju korralikult seletada, tullakse pulti ja öeldakse umbes nii: see on väga hea eelnõu, palun toetage.

Nii ei tehta, nii ei ole viisakas. Sellise olukorra eest vastutab nii valitsus, kui ka riigikogu juhatus, sealhulgas Eesti kogenumaid parlamendipoliitikaid spiiker Eiki Nestor isiklikult.