ANDRES EILART: Lageraie meie metsas
Maast turritasid välja mõned juurikad ja nende vahel oli kopp tuustinud, et mingi asumi jaoks kanalisatsioonitorusid vedada. See mets ei olnud päris kindlasti küps. Põllu peal seisis veel üks eksinud seeneline, korv abitult käes ripakil.
Seeni ei leidnud ma enam ka kõrvale jäävast metsatukast, sest mets on terviklik ökosüsteem, kus mõju ulatub sellest konkreetsest kahjustunud platsist kaugemale. Umbes nagu korallide puhul, kus ühe vigastumise korral surevad kõik ka naabrid välja.
Ma ei tea, kelle mets ja maa too konkreetselt oli, aga analoogset olukorda näeme varsti riigimetsas küll ja veel. Seda juhul, kui metsatööstuse surve vilja kannab ja riigimetsas senisest kaks korda rohkem raiuma hakatakse.
Eesti mets on meie lihvitud teemant ja riigimetsa majandamise keskus (RMK) selle suurim valitseja. RMK mõõtu näitab fakt, et asutuse tegevus puudutab 25 protsenti Eesti riigi bilansis kajastuvaid varusid. 2005. aasta lõpu seisuga hinnati RMK majandatava metsa kui bioloogilise vara väärtuseks 28 miljardit krooni.
Saekaatrid näljased
ÜRO andmetel seisab Eesti oma metsarohkuselt maailma riikide reas 39. kohal. Eestis on metsa riigi pindalast ligi 49 protsenti. Tabeli tipus on Cooki saared (96 protsenti). Näiteks meie põhjanaaber Soome on aga üheksas (72 protsenti). Egiptuses või Omaanis pole üldse metsa. Nii et meie jaoks oluline värk igal
juhul.
Praegu raiub RMK oma riigimetsades aastas kübeke üle kahe miljoni tihumeetri. Metsatööstus soovib, et see kahekordistuks. Põhjus on proosaline – saekaatrid on näljased. Ja taust on ka selge, üldine raiemaht on võrreldes sajandivahetusega langenud ligi kaks korda, kuigi metsa kasvab meil piltlikult ikka ühtviisi palju. Metsatööstus kasutabki seda argumendina.
Eesti metsandus põhineb paljuski 2001. aastal valminud raportitel. Ent need dokumendid ei arvesta, et kaitsealuseid metsi on pidevalt juurde tulnud. Kirvest välgutada ei ole seal enam võimalik.
Eestimaa Looduse Fond hindab, et olukorras, kus üldine raiemaht on kõvasti langenud, on metsanduse arengukava vahe-
aruande kohaselt viimasel viiel aastal okaspuid raiutud ikkagi 20 protsenti enam, kui on jätkusuutlik raiemaht. Selle arvestuse eelduseks on, et kogu metsamaa on kasutuses, aga ligi 20 protsenti on maareformi soikumise tõttu aktiivsest majandamisest kõrvale jäänud. See tähendab, et maareformi soikujäämise tõttu on Eestis palju eikellegimaad – ligi 20 protsenti Eesti metsast on senini omanikuta. Ka seetõttu on tegelik üleraie oluliselt suurem, kui ametlik statistika väidab.
Aga eks metsatööstuse probleemid tulenevad sajandivahetusel mittejätkusuutlikust raiest erametsades, mistõttu saabuski järsk raiemahtude langus. Praegu nähakse, et sama mudelit võiks korrata riigimetsas, kuid on selge, et see saab olla ujumisrõngaks ainult järgmiseks paariks aastaks. Möönan, et RMK peaks harvendusraiet praegusest tublimalt tegema, aga see ei anna mastaapi. Pigem tuleks RMK nõukogu tugevamalt komplekteerida, et metsas lollusi ei tehtaks. Meie metsas.
