Seejärel tegi sama Swedbank, kes jätab riiulile tolmu koguma päev pärast muutmisteadet Eesti tugevaimaks kaubamärgiks kuulutatud Hansapanga. Ja siis muidugi ka Sampo, keda õige pea ehivad hoopis võõrad värvid. On vaid aja küsimus, mil ka nemad asuvad värvide juurest sõnatüve kallale (Sampo versus Danske).

Kõik need olulised muutused on sattunud mõneti kummalisele ajahetkele. Kui pankurid suu avavad, siis ütlevad nad pigem teistele, et on aeg oma tegevust koomale tõmmata. Hansapanga tüür Erkki Raasuke väljendas end ühel hiljutisel lõunasöögil: “Praegu on segased ajad. Mõistlik on algavaks matkaks hoolikalt valmistuda ja seljakotti võileib ning pudel vett tagavaraks kaasa pakkida.” Liigub jutte, et näiteks Hansapank on oma turunduseelarvet koguni 30% võrra kärpinud. Samal ajal on firmal vaja nüüd hakata oma uut kaubamärki turundama. Huvitav, kui kauaks jääb Hansapanga nimi kõnekeelde püsima? Tunne ütleb, et kauaks. Kuidas sa ütled naisele: tulen täna hiljem, lähen sveedpanka laenu järele. Kuidagi võõras on. Samamoodi nimetab enamik SEB (loe: ess-ee-bee) kliente siiamaani oma panka seebiks. Aga seep ei taha pank kindlasti olla, see ajab pangahärral harja punaseks. Ent järelikult ei ole Ühispanga nimevahetus läinud päris sajaprotsendiliselt.

Puu ja giljotiin

Muidugi on ka teistsuguseid kogemusi. ESS-i muutumine Falckiks ja sealt omakorda G4S-iks läks ju suhteliselt valutult, seejuures ilma erilise kampaania ja kärata. Kui Rakvere Lihakombinaat vahetas mõne aasta eest oma üsnagi tuntud märgi rohelise puu vastu, siis tekkisid korraks kahetised tunded. Seepeale aga seletas lihakombinaadi tollane juht Olle Horm, et eelmine logo olevat kujutanud endast giljotiini. Polnud kunagi mõelnud Rakvere lihakombinaadi logo olemusele – tundus lihtsalt nii tuttav ja kodune. Aga et giljotiin... See pani muidugi mõtlema, et ega säärane logo ühe toidufirma jaoks õige ei ole. Ainult et kas selle asemel peaks olema just puu... Ent pankadel võib asi praegu minna keerulisemalt, sest samale ajale langevad mitu olulist nurka. Esiteks tuleb raha kallimalt kätte. Teiseks on kinnisvaraturu olukord läinud keerulisemaks, aga kõik olid ju arendajad.

Ja kolmandaks mõjub muidugi majandussurutis tervikuna. Baltikumi laenukahjud jäävad kuhugi vahemikku 0,5–0,8% laenuportfelli kohta aastas. Kuigi see on võrreldes eelmiste aastatega proportsionaalselt suur tõus, pole veel hullu. Aga veel natuke, ja siis juba on. Skandinaavia emapangad muutuvad närviliseks. Kellegi pead hakkavad lendama. Pank läheb krampi. Kliendid tunnevad ennast pitsitatuna, satuvad segadusse või jäävad suisa hätta. Selles kontekstis taandub nimevahetus panga jaoks üsna kolmandajärguliseks küsimuseks, aga ometi on suuremad pangad selle praegu korraga ette võtnud.

Omaette lugu on Hansapanga kaubamärgiga. Kas seda oleks mõistlik kalevi all hoida või ära müüa? Naljatamisi on kauba-märki müügiks pakutud Rain Lõhmusele, kes asutab parasjagu panka. Lõhmus ei jäänud võlgu ja ütles, et ostab ära, aga ainult koos kontoritega.