Andres Kasekamp: Eestil on võimalus käituda julgelt
Kui mõelda varasemate juhtumite peale, siis venelased on survestanud näiteks Taanit tšetšeenide pärast. Üks tšetšeenide tippjuhtidest saabus aastate eest Taani visiidile ja venelastele see ei meeldinud (tšetšeeni iseseisvuslaste liidrit Ahmed Zakajevit hoiti Venemaa palvel Taanis kinni mitu nädalat, kuid mõnele kuriteole viitavate tõendite puudumisel lasti tal minna – toim). Selline mees on Venemaa jaoks kordades suurema tähtsusega kui üks blogija, kes pole just ka kõige nimekam tegelane.
Asüüli taotlemise korral on iga juhtum individuaalne. Venemaa reaktsiooni ei saa antud juhul kindlalt ennustada, kuid kindlasti on Jefimovi juhtum mõtlemiskoht Eesti võimudele.
Julge teisitimõtlejate vastuvõtte Venemaalt ja Valgevenest läheks Eesti välispoliitilise retoorikaga kokku küll. Samal ajal diplomaadid peavad kaaluma ka teisi tegureid, kuidas huvid ja põhimõtted kokku langevad. See on tavaline asi. Üldjuhul ei ole kunagi nii, et mingi asi toimub ainult puhtalt põhimõtete ja väärtuste või siis ainult huvide pärast.
Jefimovi puhul ongi potentsiaalne huvi heanaaberlike suhete parandamine Venemaaga, kuid see läheks vastuollu Eesti sooviga ajada väärtuspõhist välispoliitikat. Antud juhul võiks Eesti küll julge sammu astuda ja kui see asüülitaotlus on põhjendatud, siis ka see rahuldada.
Teiste lääneriikide puhul on sarnaseid juhtumeid ette tulnud küll ja küll. Kindlasti ei ole olukord võrreldav sellega, kui Eesti võtaks vastu mõne tšetšeeni, keda venelased otseselt terrorismis süüdistavad. See oleks igal juhul riskantsem samm.
Andres Kasekamp, Eesti välispoliitika instituudi direktor
