Andres Kasekamp: isepäiste koostöö. Üks põhjamaa, üks Kesk-Euroopa maa, üks tõeline Baltimaa

Balti koostöö ajaloos on olnud erimeelsusi, aga Läti ja Leedu on siiski sõbrad, kellele Eesti saab loota.

Leedu presidendi Gitanas Nausėda hiljutine nördimuse žest (ta loobus viimasel minutil osalemast Balti riikide iga-aastasel kohtumisel) pole sugugi esimene kord, kui Balti riikide koostöösse tekib mõra. Kolme riigi presidendid on tihtipeale ka liidrirolli pärast omavahel võistelnud.

Balti koostöö kõrgpunkt oli ühisvõitlus Nõukogu Liidust lahti rebimiseks. Pärast iseseisvuse taastamist muutus Balti koostöö vaevalisemaks. 1990-ndatel tuli ette omavahelisi klaarimisi, neist märkimisväärsemad Eesti ja Läti „räimesõda” ning Läti ja Leedu tüli merepiiri üle. 

Nii nagu eestlased tahtsid end näidata Põhjamaana, hakkasid leedulased strateegilise eesmärgi nimel salgama Balti identiteeti ja rõhutama Kesk-Euroopasse kuulumist. Identiteedi nihutamise mäng jättis Läti ainsa tõelise Balti riigina üksinda. Pole ime, et lätlased on aja jooksul olnud kõige tulihingelisemad Balti ühtsuse pooldajad.