Korraldajad leiavad, et EXPO-l on ainulaadne võimalus jagada ja saada osa parimast praktikast, mida tänapäev pakub nii EXPO teema kaudu, milleks on toit ja maailma kestlikkus (näituse juhtmotiiv on “Feeding the planet energy for life”), kui ka inimeste abil, kes üle maailma Milanosse kokku tulevad.

Alates esimesest EXPO-st, mis toimus 1851. aastal Londonis ja kõikidel sellele järgnevatel läbi aastasadade, on maailmanäitusi peetud eelkõige sündmuseks, kus on esitletud inimkonna loodud parimad praktikad, mis põhinevad innovatsioonil ja inspiratsioonil. Hiljem on maailmanäitused muutunud enam väljapaistvamate kultuuri ja haridus- ning teadussaavutuste näitusteks, tutvustamaks maailmale ka laiemaid sotsiaalseid protsesse.

EXPO toimub 2015. aastal Itaalias, täpsemalt Lombardia maakonnas, Milano äärelinnas selleks spetsiaalselt ehitatud territooriumil. Esimesest maist kuni oktoobri lõpuni kestvat näitust oodatakse Itaaliasse külastama kuni 20 miljonit inimest ning virtuaalselt vähemalt miljard inimest. Korraldajad rajavad nutilinna, milles kõikvõimalikud teenused ja teave on saadaval digitaalsel kujul – alates lennujaama saabumisest kuni kodus piltide laadimiseni. Teoreetiliselt on võimalik kohapeal käia ka vaid mobiiltelefoni, krediitkaardi ning puhta pesuga, kuigi viimast on võimalik ka edukalt soetada kahe esimese abil mõnest Milano kui Itaalia moepealinna arvukatest riidekauplustest või butiikidest.

Hea võimalus ennast tutvustada

Milanosse tuleb kokku enam kui 85% maailma riikidest. Iga riik näitab oma parimaid teenuseid-tooteid-ideid ning on avatud koostööpakkumistele. Võib öelda, et miljonile ruutmeetrile koguneb peaaegu kogu maailm. See on kui maailma minimudel, fookusega teatud kindlal teemal ja riikide saavutustel. Sel korral on temaks toit ja energia, mida vajame maailmas püsimajäämiseks.

Eesti osalemine EXPO-l annab eelkõige võimaluse oma riiki tutvustada. See, et Eesti on noor riik ja vajab maailmas tutvustamist, ei ole ilmselt kellelegi uudis. Võimalusi selleks aga ei olegi nii palju. Enamik sellistest võimalustest eeldab suuri sissemakseid või võimsat majanduslikku või territoriaalset dimensiooni (G8, G20 jpt), mida Eestil mõistagi napib.

EXPO-t võib vaadelda mitmel moel. Pakun omalt poolt mõned versioonid.
Läbi diplomaatilise prisma saab EXPO-t vaadelda kui kohta, kus kogunevad kõik maailma edumeelsemad riigid ja loovad enda tutvustamiseks n-ö kohaliku saatkonna, kus reklaamida oma riigi silmapaistvamaid saavutusi. Meelelahutuse ja kultuurisündmuste kontekstis saab seda üritust vaadata kui kõigi rahvaste kultuurifestivali või stiilipuhast riikideteemalist tivolit. Ettevõtjate jaoks on see aga koht, kus on suhteliselt väikeste kuludega võimalik näha ja leida uusi ideid ja partnereid kogu maailmast.

Kommunikatsiooniinimestele on see aga eelkõige suur kommunikatsioonifestival, kus oma riigi kiitmine ja moodsate kommunikatsioonivahendite kasutamine on viidud maailma kõige viimase sõna järgi tippude tippu. Kommunikatsioon on vahend, mille abil saavad näitusest osa ka need, kes kohapeale uudistama sõita ei jõua või ei saa. Ühe miljardi (ligi 1/7 kogu maailma elanikest) kaasamine virtuaalsel kujul näitust külastama on märk fundamentaalsest muutusest maailmanäituste ajaloos. Kas järgmine EXPO kolib kogu täiega internetti? Enam ei ole tegemist pelgalt arhitektide katsepolügooniga ühes maailma kauges nurgas, nagu seda on öelnud kriitikud eelnevate EXPO-de kohta, vaid juba kommunikaatorite maailmameistrivõistlustega, mis leiab sel korral aset Itaalias Milanos ehk tõelises Euroopa südames.

Milline riik EXPO-l võidab?

Võitja ei ole ilusaim paviljon, vaid see riik, kes suudab lisaks atraktiivsele paviljoni ehitamisele ja selles toimuvatele tegevustele lisada oskuslikult viisi oma esinduse nähtavaks tegemisel kogu maailmas. Võime maailmanäitust nimetada omamoodi riikide kommunikatsiooni olümpiamängudeks. Ka kommunikatsiooniekspert Raul Rebane on öelnud: “Maailmanäitus on hea võimalus riigi tutvustamiseks, mida Eesti peaks väärikalt ja enda huvidest lähtuvalt maksimaalset ära kasutama. Maailmas on vaid kaks suursündmust, kus Eesti riik saab osaleda ilma eelkvalifitseerimise või mingite oluliste tingimusteta – olümpiamängud ja maailmanäitus. Eesti, kui maailmas siiski veel suhteliselt tundmatu riigi jaoks, on see unikaalne võimalus ja eelkõige kommunikatsioonialane väljakutse, kuna sõdasid ei peeta enam tankide ja kuulide, vaid arvutite ja sõnasõdadega.”

Ettevalmistused ja eesmärgid

Praeguseks on teatanud EXPO-l osalemisest juba 132 riiki. Korraldajad teevad jõupingutusi, et lisaks väikestele riikidele oleks esindatud ka suured ja arenenud maad. Näiteks lendas suur EXPO delegatsioon septembri lõpuks Ameerikasse, et veenda riiki näitusel osalema. On mõistetav, et suurriikide huvi EXPO-l osalemiseks on väiksem kui väikestel, arenevatel ja maailmas oma võimalusi otsivatel riikidel. Meil on vaja ennast maailmale tõestada, ameeriklastel seda tõenäoliselt nii palju vaja pole. Paljud riigid, kes ei saa endale lubada oma paviljoni ehitamist (paviljoni ehitavad 46 riiki), rendivad endale näituseruumi kobarpaviljonis, mis on jaotatud temaatilisteks klastriteks. Enamik ehituseks mõeldud krunte on tänaseks broneeritud või käivad parasjagu läbirääkimised.

Eesti ehitab sel korral oma paviljoni, nagu ka teised Balti riigid. Projekti teostamist korraldab EAS. Broneeritud on 1010 m² suurune ala kahe omamoodi värvika riigi – Venemaa ja Omaani esinduste vahele. Koht on hea, otse idapoolse sissepääsu alguses. Iga osaleva riigi tutvustamiseks on mõeldud rahvuspäev koos temaatiliste kohtumiste, ürituste ja näitustega. EXPO raames on võimalik sõlmida ka ärikontakte ja pidada temaatilisi konverentse ning korraldada kultuuriüritusi.
EXPO-l on suunatud meie tegevused ja sõnum kolmele sihtrühmale: Itaalia kodanikule ja ettevõtjale, teiste riikide külastajatele ja ka Eesti avalikkusele, kes soovib samuti teada, kuidas Eestit maailmanäitusel esindatakse. Eesti ekspositsiooni eesmärgiks on kõigi kolme sihtrühma huvi äratamine ning ka laiema meediakajastuse saavutamine nii Itaalia kui ka muu maailma meedias. Meie peaeesmärk peab vastama küsimusele, kuidas saada EXPO külastajad Eestisse. Eesti osalemisest saadav kasu väljendub tulevikus suurenevas kaubavahetuses, investeeringutes ja turismis.

Nüüdseks on meie ettevalmistused jõudnud nii kaugele, et augusti lõpus kuulutati välja idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkurss, millele andis sisulise lähteülesande mais ja juunis koos käinud kuus mõttekoda. Neist aruteludest võttis osa ligi 70 valdkonna tipptegijat ja asjatundjat. Konkursi lõpptähtaeg on 31. oktoober. Järgmisel aastal on kavas välja kuulutada ehituskonkurss, et Milano lähistele püstitada Eestile väärikas esinduspaviljon.

Arvestades teemat, on sel korral kindlasti plaanis pakkuda Eestile iseloomulikke toite ja jooke ning nagu ka varasematel kordadel, rajada ettevõtjatele korralikud nõupidamisruumid ning esinduslik külaliste vastuvõtmise ala. Kuigi EXPO uste avamiseni on jäänud ligikaudu 600 päeva, on aeg sellele mõelda juba täna. Tegemist on riikliku sündmusega ja korraldajate eesmärgiks on kaasata ettevalmistusse Eesti parimaid spetsialiste ja kõige innovaatilisemaid ettevõtteid. Nii et kasutage võimalust! EXPO on viie aasta järel toimuv üritus, millest kindlasti ka kommunikatsiooniinimestel võiks omamoodi kasu olla.
Maailmanäituse ettevalmistusi saab jälgida EXPO Milano 2015 Eesti esinduse kodulehelt Facebookis ja EAS-i kodulehelt.


2015. aasta EXPO teema kontekstis tutvustatakse Eesti paviljonis järgmisi teemasid:

Eesti loodus
Eesti on eriline puutumatu looduse poolest. Siin on puhas õhk, karastav vesi ja mahe toit. Toitu leiab lausa metsast – seeni aasta ringi, aga ka rohttaimi, marju ja muid vilju. Kala- ja jahimehele on Eesti ideaalne paik. Looduses rändaja saab nautida elamusi kõigi viie meelega. Valgetel öödel on hea puhata samblavoodis. Üle rabade ja soode saab tänu laudteedele ka kuiva jalaga. Üksildastes paikades elutseb haruldasi loomi ja linde, kelle pesaelule saab kaasa elada veebikaamerate kaudu.

Teadus ja uuem tehnoloogia
Eesti ekspositsiooni külastajad saavad osaleda mitmesugustes tegevustes: kavas on töötoad, mängud nii lastele kui ka täiskasvanutele jmt. Peale selle esitletakse ka mitmesuguseid saavutusi, et tutvustada erinevaid elualasid ning Eesti teaduse ja tehnoloogia arengut (esitlused, etendused, showroom’id, näitused).

Eesti – ainulaadne väikeriik
Eesti ekspositsioon jutustab Eestist ja eestlastest meeldejäävaid lugusid, mis loovad ettekujutuse ja selgema identiteedi Eestist teiste põhjamaade hulgas.


Lugu ilmus kommunikatsiooniajakirja Kaja viimases numbris. Vaata ka http://kaja.aripaev.ee/

Kaja hoiab kursis kommunikatsiooniuudistega nii Eestist kui välismaalt. Igas ajakirjanumbris on fookusteema, mis avab põhjalikumalt mõnd kommunikatsioonivaldkonna tahku.

Ajakiri on suunatud kommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele spetsialistidele ning kõigile, kellele suhtekorraldus huvi pakub.