Donald Trump Foto: Carolyn Kaster, AP/Scanpix

„Jaah, vaat kus oli ikka mees!” venitab ta tunnustavalt. „Üksipäini võitles kolme punanahaga!”

„Kentuki Lõvi!” kilkab nooruke Madison.

„Just nimelt!” muheleb Ernits. „See on õige nimi sellele väärt mehele!”

Ta asetab „Donald Trumpi illustreeritud eluloo” lauale. Lugemistund on lõppenud, nüüd asutakse praktiliste küsimuste kallale.

„Kallid vennad, president Trumpi toetusgrupi liikmed,” alustab Ernits. „Nagu te kindlasti mäletate, palusin ma teil kõigil võtta kaasa vanu riideid, jalatseid või mida iganes, et annetada need meie kõigi austatud ja armastatud Donald Trumpile. Ka väike toetus on presidendile abiks, kui see tuleb puhtast südamest. Näete, paneme kõik asjad siia tühja banaanikasti ja saadame selle pärast koos palavate tervitustega Washingtoni poole teele!”

President Trumpil on väga raske, ta peab lakkamatult võitlema vaenuliku peavoolumeedia ja anaaldemokraatiat harrastavate liberaalidega. Positiivsed emotsioonid kuluvad talle vägagi ära.

Üksteise järel astuvad koguduse liikmed kasti juurde, et asetada sinna peaaegu päris uus sügispalitu, soe suusakampsun, tuttuued traksipüksid, ilusad rohelised kummikud… Ernits naeratab ning noogutab heldinult, tänab kõiki annetajaid kättpidi. Nii, just nii see peabki olema! Keegi pole toonud vanu ja katkiseid räbalaid, vaid parimat, mis neil kodus leidus. Jumal ise näeb, et vastu talve on kõigil raske, riigikogu liikme kuluhüvitised on otsas, pole kerge ots otsaga kokku tulla. Kuid ka piskut on võimalik teistega jagada, kui ainult inimesel süda õigel kohal seisab.

Näed, Martin Helme paneb banaanikasti ujumispüksid! Ernits teab väga hästi, et need on poisil viimased.

„Millega sa siis ise ujud, sõbrake?” küsib ta.

„Ah, mis mina,” kohmab Martin. „Meil siin ju kohe talv käes. Aga Ameerikamaal on soe, seal Floridas. Las härra Trump supleb minu eest!”

„Aitäh!” sosistab Ernits. Pisar poeb silma suurest liigutusest.

Väike Madison tammub jalalt jalale ning näib kõhklevat.

„Julgemini, poisu, julgemini!” ergutab Ernits. „Sul on ju põu täitsa punnis. Näita, mis sul seal on.”

Madison punastab ja toob nähtavale suure kollase kaisujänese.

„Mõtlesin, et saadan selle Donaldi-onule,” pomiseb ta.

„See on ju mänguasi,” kahtleb Mart Helme. „Mida president sellega teeb? Vii jänes koju tagasi.”

„Ei, las olla,” sekkub Ernits. „Kui kingitus tuleb südamest, siis teeb see saajale igal juhul rõõmu. President Trumpil on väga raske, ta peab lakkamatult võitlema vaenuliku peavoolumeedia ja anaaldemokraatiat harrastavate liberaalidega. Positiivsed emotsioonid kuluvad talle vägagi ära. Pane aga jänku kasti, poiss!”

Madison teeb jänesele viimast korda pai ning asetab selle banaanikasti teiste kingituste kõrvale. Ernits on rahul. Annetusi kogunes palju, president Trump peaks nende abil jõuludeni välja venitama küll. Siis tuleb muidugi teha uus korjandus, aga eks selles ju toetusgrupi mõte ongi – aidata hätta sattunud inimest.

Banaanikast seotakse suure šleifiga kinni ja tassitakse postkontorisse, kust algab pikk reis üle ookeani.