Nii et maailma selle pilguga vaadates on töömeestest tühi Gonsiori tänav üsna loomulik ja koguni rõõmustav nähtus. Sest kui inimene ei viibi objektil, siis on ta järelikult oma pere või kallite sõprade keskel, ja mis võiks olla ilusam.

Nii et maailma selle pilguga vaadates on töömeestest tühi Gonsiori tänav üsna loomulik ja koguni rõõmustav nähtus.

Muidugi, me elame kapitalismis ning tööandjad ja omanikud sellest ilust tihtipeale ei hooli, vaid kihutavad oma alluvad ikkagi tööle, jagavad ohjeldamatult ülesandeid ning kontrollivad väiklaselt nende täitmist. Õnneks ei ole Tallinna linn selline. Kui sümpaatne oli lugeda mõned nädalad tagasi seletust selle kohta, miks Gonsiori tänaval nädalavahetusel tööd ei tehta. See häiriks läheduses elavate kodanike rahu! Õigus! Samuti on selge, et töid ei maksaks teha varavalges ega hilisõhtul, sest ka siis võiks akna taga valitseda õnnis vaikus. Ning kindlasti võiksid masinad vaikida lõuna paiku, sest mõni inimene soovib siis kodus väikest uinakut teha ja pole ilus samal ajal õues kolistada.

Ja muide, eks töömees ise ka tahab päeval veidi magada, mitte kogu aeg tuimalt asfalti panna.

Küll on hea, kui sul on selline mõistev ülemus. Ehkki ma isiklikult Taavi Aasa ja teisi linnaisasid ei tunne, tundub mulle, et tegemist on sümpaatselt laiskade inimestega, kes ei viitsi ise palju tööd teha ega nõua seda ka teistelt. Väga õige! Nii peabki! Ega töö jänes pole, elu peab ikka nautima.

Hiljuti avastasin oma üllatuseks, et ka Tammsaare pargi avamine on edasi lükatud. Kogu aeg teadsin, et uuenenud parki saab näha juuli algul, nüüd kuulutas silt, et alles septembri keskel. Mõistlik! Sügisvärvides ongi park kaunim. Kusjuures tegelikult pole tarvis kiirustada, veelgi toredam on avada park siis, kui seda katab valge lumevaip.

Mis me ikka oma naba tööga paigast nikastame. Mina lähen nüüd ka ära puhkusele. Kaunist suve!