Riigikogu uued pealikud Põlluaas, Seeder ja Kallas Foto: Rauno Volmar

Kõigepealt muidugi kaabudega Helmed. Jüri Ratasele meeldivad nad väga. Ta pole veel kunagi näinud isa ja poega, kes teineteist nii palavalt armastaks. Pidevalt on ninapidi koos, isegi vetsu lähevad kahekesi. Ning peavad muudkui mingeid plaane, laotavad lauale keerulisi jooniseid ja veavad siis näpuga järge. Üks hüüab: „Teeme nii!”, aga teine vastab: „Ei saa, papa, sedasi kisub ju kiiva!” Ratas ei saanud esiti aru, mis asja Helmed ajavad, kõrva jäi ainult sõna „homoteerull” ja nii ta arvas, et isa ja poeg seda ehitavadki. Ta pakkus ennast appi – mind ka tehnika huvitab, lubage mul käed külge panna, teeme selle teerulli valmis ja sõidame pealegi suvel mööda Eestimaad lusti!

Ah sa mait! Tuli välja, et ta oli kõigest valesti aru saanud. Helmed just vastupidi, tahavad homoteerulli lammutada! Noh, rohkem Ratas oma nina nende asjadesse ei toppinud. Aga sõbrad on nad ikkagi, käivad tihtipeale koos kohvikus. Ratasele meeldib vaadata, kuidas ettekandjad Helmesid nähes ehmuvad. Tulevad arglikult lähemale ja küsivad:

„Kas nad on kurjad?”

„Jah, on küll!” vastab Ratas. „Aga ärge kartke, nad kuulavad minu sõna.”

Ratas ei saanud esiti aru, mis asja Helmed ajavad, kõrva jäi ainult sõna „homoteerull” ja nii ta arvas, et isa ja poeg seda ehitavadki. Ta pakkus ennast appi...

Selle peale tuuakse talle alati maja poolt suur tükk torti. Tore on tunda end tähtsana! Varem teenindati teda alati kõige aeglasemalt, kõigil teistel ammu praed ees, aga tema alles ootab oma Caesari salatit. Eriti hull oli lugu siis, kui juhtus mõne preiliga välja minema! Siis vahtis kelner kogu aeg ainult teda, Ratas aga oli ümmargune null. Noh, palun väga! Nüüd tuuakse sellele nullile tasuta torti! Tuleb osata enesele kaaslasi valida!

Tore mees on ka Henn Põlluaas, kuulus maag ning ekssotsist. Tema oskab inimestest ja majadest neisse pugenud sotse välja ajada. Ratasele oli ta ka kohe öelnud: „Kulla poiss, sa oled ju üleni sotse täis!” Me peame su puhtaks tegema, muidu on surm kindel!

Selline jutt muidugi kohutas omajagu. Eks ta sai kohe aru, kust need sotsid tema sisse pääsesid – istus ta ju sageli Ossinovski kõrval! Sealt see nakkus alguse sai. Põlluaas käskis tal riidest lahti võtta ja põrandale pikali heita, ning torkas igasse kehaavausse põleva küünla. Oli hea ja soe tunne, eriti kui küünlad lõpuni põlesid. Ise kõndis Põlluaas mungamantlis ümber tema ja laulis ladina keeles. Hiljem ütles, et sotse oli Ratase kehast lennanud välja mustmiljon tükki, kraaksunud teised nagu varesed ja kihutanud otse põrgu. Nüüd peaks Ratase tervis korras olema. Oh, milline kergendus!

Või siis Ruuben Kaalep. Ratasel tuleb alati pisar silma, kui ta seda poissi näeb. Õnnetu armastus… Kõige hullem on see, et pruut on ammu surnud, pealegi veel sakslane. Adolf Hitler! Aga Ruuben talub oma saatust kurtmata, ei vaata kellegi teise poolegi, on oma väljavalitule truu. Ometi võib ta loota vaid imele. Aga eks suur armastus olegi omamoodi ime. Oh, Amor! Iial ei või teada, keda tabab su nool.

Sellised on uued inimesed Toompeal. Jüri Ratas võib neid lõputult vahtida ja ikka ei saa küllalt. Jätamegi ta nüüd selle tegevuse juurde, aga tuleme peagi tagasi!