Rahapesu Foto: Andres Putting

Eelmisel aastal raputas maailma poliitikat skandaal Panama paberitest, kust leiti märke ka mitme Eesti äritegelase ja ettevõtte tehingutest. Mitmed Eestis tegutsevad suurettevõtted hiilivad ka praegu meie, Euroopa mõistes madala tulumaksu maksmisest kõrvale, laenates juriidiliselt korrektselt oma emaettevõtetele raha.

Nende skandaalide ja probleemide käsitlemist Eestis ilmestab üllatav leigus – kui mitte tolerants. Nimetades maksudest kõrvalehiilimise ümber „maksude optimeerimiseks“, esitlevad mitmed ärimehed teemat kui loomulikku ja tarka teguviisi. Sellise tegevuse lubamine on poliitilise juhtimise ja vastutamise küsimus, ent erakonnad on sel teemal enamasti vaiksed.

Reformierakond on isegi barrikaadidele viskunud, et kaitsta ettevõtete õigust makse mitte maksta (panditulumaksu idee kukutamise näol), Panama paberitest on leitud ka Savisaare müstilise rahaga seotud ettevõtteid. Ka Eesti rahvusvahelised seisukohad ja aktiivsus maksuinfo jagamise osas Euroopa Liidus ei paista hästi silma. Vaja on teha rohkem.

Kaitstes ideed „õigusest“ makse mitte maksta, toetutakse mitmele lühinägelikule arusaamale.
Esiteks: et ettevõtteid riiki investeerima meelitava ning seega jõukust loova maksukeskkonna osa võiks olla tolerants „optimeerimise osas“. Teiseks: maksudest ja tõrgetest vaba raha toetab turgude toimimist ja globaalset majanduskasvu.

Tegelikkus on aga nüansirohkem — pestud raha ei loo riigis lisandväärtust, vaid liigub pigem samade kanalite kaudu riigist välja. Samuti on tugevalt küsitav, kui suur osa offshore-rahast liigub majanduse arendamiseks.

See lisandväärtus, mis Eesti majandust kasvataks, ei tule ettevõtetelt, kelle põhihuvi on makse optimeerida. Ning kuigi see on ettevõtetele soodne, lähevad peamised innovaatilisse äritegevusse tehtavad investeeringud lisaks madalate maksudega riikidele hea infrastruktuuri, kõrge tootlikkuse ning tööjõukvaliteediga riikidesse. Need tegurid vajavad aga investeeringuid just riigilt ja seega ka makse nende toetamiseks.

Isegi kui „maksude optimeerimine“ on ettevõtetele mugav, ei tähenda see, et võimaluse likvideerimisel enamik neist Eestist kaoks. Näiteks Swedbanki kasum ja seega huvi Eestis tegutseda on märkimisväärne ka pärast maksude tasumist.

Veel enam, maksudest kõrvalehiilimisel ja vastutuse vältimisel on nii Eestile kui maailmale kõrge hind. Vaadates eelmise valitsuse viimase aasta ääretult pingelisi eelarveläbirääkimisi, on Reformierakonna eelistustel kõrge hind teistele majanduse osapooltele teiste maksude näol.

Euroopa Liidu võimekusel maksupettusi avastada on suur mõju vaestele riikidele, kelle käed rahvusvaheliste ettevõtete maksustamisel on seotud. Näiteks on uuringuvõrgustik European Network on Debt and Development järeldanud, et parem maksuregulatsioon Euroopas võimaldaks vaestel riikidel makse paremini koguda ning seetõttu vajada tunduvalt vähem abi. Rahapesu on aga tööriist rahvusvahelist stabiilsust ohustavatele jõududele Putini sõpradest kuriteovõrgustikeni.

Seega võiks Eesti investeeringute meelitamiseks toetuda teistele ideedele, mitte ideele maksuparadiisist Ida-Euroopas. Tugevaim argument oma äri või tegemiste Eestiga sidumisel ei ole madalad maksud, vaid idee efektiivsest ja targast väikeriigist, kus asjad saavad hästi tehtud.

On loogiline, et sellega käib kaasas reegel — kui miskit on ette nähtud ja seadusega nõutud, siis seda ka täidetakse.

Seda ideed saab edendada ka rahvusvaheliselt, aidates oma e-valitsemise pädevustega kaasa rahvusvaheliste regulatsioonide ja koostöö parandamisele ja edendades nii ka kuulsust e-riigist. Kaugemale Lätist, lähemale Islandile.

Kuidas seda ideed Eestis edendada? Tundub, et mitmel erakonnal on käsil maailmavaate otsimine või värskendamine. Efektiivne maksusüsteem käib hästi kokku nii korruptsioonivastasuse kui efektiivse riigi ideega, nii et kasutagem seda.