Anna Karolini kolumn: kuidas läheneda kohalikele valimistele?

Kohalike omavalitsuste valimisteni on aega 50 päeva ringis ning osa vaatemängust käivitus juba suvel. Nii saavad Eesti valijad näiteks otsustada, kas soovivad kaakidele nuuti (veel lahti mõtestamata lubadus Viljandimaalt) või Tallinnasse metrood. KOV valimiste Mekas Tallinnas võib pea igav päev saada osa mõne poliitilise grupi orkestreeritud protestist või tõenäoliselt igavese keskerakondliku linnavalitsuse ettevõtmisest pääseda võimalikult paljude linnaosalehtede külgedele.

Valimisvalvuri ja lihtsa kaasvalijana kuulen kohalike valimiste teemal ohkeid nii nende mõttekuse kui sisukuse osas. Sellegipoolest on valimiskampaania kulg vähemalt osaliselt meie kui etenduse kriitikute ja n-ö piletiostjate mõjutada ning, sõltumata meie suhtumisest, mõjutavad KOV valimised Eesti kogukondade elu edaspidi palju. Miks mitte proovida juba algusest peale teha oma osa õigesti? Ent kuidas valimistele läheneda?

Mis on kaalul?

Kohalikud omavalitsused ja volikogud aitavad korraldada meie igapäevast elu - esimesi haridusastmeid, sporti ja kultuuri, kommunaalmajandust, liikluskorraldust ja planeerimistegevust, looduskasutust, sotsiaalhoolekannet jne. Hea omavalitsus saab oma võimaluste piires kohalike soove kuulata ja neile reageerida, võtta kasutusele leidlikke lahendusi ning proaktiivselt probleeme nende ignoreerimise asemel lahendada.

Esmapilgul igavate teenuste taga on sageli suured rahad, sh ka võimalused säästmiseks või oht korruptsiooniks. Mitmed rahvusvahelised korruptsiooniuuringud on enim probleeme leidnud just kohalikul tasandil. Mõned teenused puudutavad aga meie kogukondade haavatavamaid, nt hooletult planeeritud sotsiaalmajade asukoht võib mõjutada getostumist või noorte kuritegevust, Tallinnas näiteks on teemaks ka süstlavahetuspunktid.