Anne Sulling: innovatsiooni rahastamise turutõrkeid pelgalt maailmavaatega ei korrigeeri
Möödunud kevadel pärisin Stanford Research Institute’i (SRI) innovatsioonijuhtimise keskuse juhilt Dennis Tsult, kuidas on tema arvates kõige efektiivsem teadus- ja arendustegevuse tulemusi majanduslikuks väärtuseks konverteerida. Ta vastas, et 20 aastat tagasi katsetasid nad tehnoloogiasiirde büroosid, mis üritasid loodud intellektuaalomandile ettevõtete hulgast huvilisi leida.
Praeguseks on nad jõudnud veendumusele, et kõige tulemuslikum on anda teadlaste meeskondadele rahalised vahendid iduettevõtte loomiseks, et oma toode või teenus välja arendada, seda turul katsetada ja seejärel mõnele keskmisele või suurettevõttele või riskikapitalistidele müüa. Selleks on instituudi juurde loodud investeerimisfirma SRI Ventures, mis investeerib spin-off’idesse ehk kõrvalfirmadesse ja pakub kiirenditeenuseid.
Kasvas välja SIRI
Nõnda on SRI loonud üle 60 idufirma turukapitalisatsiooniga üle 20 miljardi dollari. Mitu SRI spin-off’i on üles ostnud maailmas tuntud ettevõtted nagu Google, Nokia, Bayer, Dow Chemical Company. Üks tuntumaid SRI kõrvalettevõtteid on ilmselt SIRI, mille Apple 2010. aastal üles ostis ja selle tehnoloogia oma telefonidesse integreeris.
SRI Ventures lähtub spin-off’e finantseerides eeldusest, et suurepäraste teadmiste ja ideedega teadlasel ei pruugi olla ettevõtja kompetentsi, ning palkab ettevõttele ärijuhi väljastpoolt instituuti. Haudefaasis on ettevõttel võimalik saada kuni 100 000 dollarit toetust ja kiirendifaasis veel kuni 150 000 dollarit. Seejärel kaasatakse eraturult riskikapitalistid või huvitatud ettevõte ning pärast väljumist jagavad SRI ja teadlaste tiim tulu vahekorras 2/3 ja 1/3.
Väikeste variatsioonidega on selliseid investeerimisettevõtteid või fonde loodud ülikoolide ja teadusasutuste juurde mitmes riigis, mis figureerivad maailma innovatsiooniindeksi tipus. Enamasti on nende algkapital tulnud riigilt, sest kogemused näitavad, et riskikapital pelgab liiga varast faasi.
