Foto: Ester Vaitmaa

Aeg on möödunud, kuid inimloomus pole muutunud. Igaüks üritab ära elatuda, kuis suudab. Mõni vihub päev otsa "leti taga" tööd teha, ent nüüdisaja küberkurjategija, NovoKozlovski häkker, treib omi sissemurdmisriistu ja "doktor Kojo Nigeeriast" lihvib petukirja sõnastust. Viisil või teisel ohustavad mõlemad sinu arvutit, sest ka nemad kasutavad Internetti – üht ebatäiuslikest tehnoloogiatest, mille inimkond on otsustanud kasutusele võtta. Selle tagajärjel on netiohud nüüd sarnased kogu maailmas.

Kui meie rabajärvedes elaksid krokodillid (nagu Floridas alligaatorid), siis me sealkandis matkamas ei käiks. Internetis käime ikka, vaatamata sellele, et seal on kurjategijad. See on nagu tänav, kuhu siiski peame vahel astuma, sest teisiti enam hästi ei saa. Internet on tõestatult ohtlik, sest seal tegutsevad kurjategijad: sissemurdjad, nuhid, vargad, võltsijad, pikanäpumehed ja petised. Nagu inimestevahelises suhtluses, nii ka Internetis kasutavad nad ära nõrkusi, kaitsmata arvuteid ja inimeste hooletust.

Olukord internetis pole ehk päris sama, mis aastal 1348, kui tollal Avignonis elutsenud paavst lasi katkust hoidumiseks oma voodi ümber teha lõketest sõõri. Hinnanguliselt on aga iga kolmas internetti ühendatud arvuti nakatunud ja umbes pooled kasutajatest jooksutavad aegunud või illegaalset tarkvara.

Lõke, mis peatas katku, paraku küberohule ei mõju, sest ohud saabuvad võrguühenduse kaudu otse ekraanile. Nutikas võrgu-kurjategija leiab ohvri üles ka tema kodu kõige turvalisemast ruumist. Kui eeldada, et kasvõi üks protsent täna internetti kasutavast 4-5 miljardist inimesest mõlgutab tüssamiskavatsusi, siis kokku saame hulga, mille kõrval Eesti rahvaarv kahvatab. Kõigi internetikasutajate raha ja maine on seetõttu iga päev ohus.

Pealkirjanäiteid viimase aja Eesti meediast: "Teie postkasti saabus petukiri Nigeeriast", "Sel nädalavahetusel kaks uut ründelainet", "Levimas on uus vastumürgita lunarahaviirus", "Ostu-müügiportaalides on aktiveerunud petturid", "Rünnati paikamata veebiservereid", "Seitse miljonit kontot langes kräkkerite küüsi". Need on teated realiseerunud riskidest, küberkuritegudest aastal 2015. Me oleme internetis ja peame nendeks valmis olema.

Õnneks on olemas viis üsna universaalset reeglit, mis aitavad Internetis, vaenulikus keskkonnas, ellu jääda.

1. Turvaline tegutsemiskeskkond. Osta seadmele, millega Internetis käid, korralik, uus ja aukudeta operatsioonisüsteem. Keera igale tarkvarale peale automaatne uuendamine (tarkvarafirmad suudavad Sinust paremini vigu parandada ja ohte vältida). Hangi endale viirusetõrje ja tulemüür, need küll päris sadat protsenti rünnakutest kinni ei pea, kuid ka 99 protsenti on piisavalt hea tulemus. Tee varukoopia kõigest, mille kaotamist kahetseksid. Varukoopia tähendab, et Sul on oma andmetest vähemalt kolm duplikaati vähemalt kahes kohas.

2. Kaitse oma identiteeti. Sinu identiteet on väärt vaid nii palju, kui lihtne on selle õnnetusjärgne taastamine. Registreeri siis end korralikult meili ja telefoniga, et hädaolukorras saaksid näiteks Google’ile või Facebookile tõestada, et Sina oled ikka Sina ise, ja saaksid oma konto tagasi. Igal pool, kus saad, kasuta kahefaktorilist autentimist (ese ja teadmus, ID-kaart ja PIN-kood, parool ja telefoninumber). Kõiki mune ühte korvi ei panda. Salasõnast on kasu vaid siis, kui see on pikk, mitmekesine ja kordumatu. Kiiresti murtav on Sinu sünnipäev, autonumber või lähedase nimi. Salasõnade ristkasutus on vale. Vähemasti oluliste teenuste paroolid peaksid olema unikaalsed. Muidu langevad mitu kontot sama parooli tõttu.

3. Hügieen. Laadi oma tarkvara alla vaid usaldusväärsest allikast. Maitse asi, kas usaldada rohkem Microsofti või Google’it, kuid mõlemi puhul on oht siiski oluliselt väiksem kui NovoKozlovski kanalisatsioonifirma avalikust veebist tõmmatud tundmatut päritolu mänguprogrammi puhul. Ära kliki e-kirjaga tulnud manustel ega linkidel, kuniks pole selge, kes ja miks need läkitas. E-post on surev teenus, isegi laps oskab luua sobiva nimega varikontot. Ära internetis oma nime ja aadressiga eputa! Sinu telekamark mõõdetakse üle ja GPS koordinaadid saadakse foto seest. Teleka järele tullakse siis, kui postitad pildid rannapuhkuselt. Internetis on isikuid, kelle teenistus tuleb üksnes ja ainult teiste inimeste eksimustest.

4. Kasuta elukogemust ja tervet mõistust. Mõtle enda jaoks selgeks, kas oled internetis rohkem mugavusest või edevusest. Ära reageeri edevust utsitavatele kirjadele, kus antakse teada pärandusest, loteriivõidust. Kui miski on liiga ilus, et olla tõsi, siis see pole tõsi ka Internetis. Enamik tänasest Internetist pole sisuteenus, vaid värviline peibutus.

5. Enesekindlus. Ühiskonnas on kokkulepe, et politseil on kohustus avaldusi vastu võtta. Kui Sinuga juhtus küberpahandus, siis ära vingu ega põe tagatoas. Kirjuta hoopis avaldus, digiallkirjasta see oma ID-kaardiga ning saada politseisse, et seda kuritegu saaks uurida samamoodi nagu kuritegu, mis pandud toime füüsilises maailmas.

Loe veel: