Foto: Sergei Gunejev, RIA Novosti

Lukašenka on muutunud Putinile ebamugavaks, kuna tema laskis põhja 2013. aasta sügisel Moskva poolt väljapakutud Euraasia liidu mudeli, sest see nägi tulevast liitu rohkem liitriigina ühise välis-, sise- ja majanduspoliitikaga, tollivaba kauplemisega, ühise julgeolekuruumiga ja integreeritud relvajõududega, ühise valuutaga (loomulikult rubla) ja pealinnaga Moskvas.

Lukašenka on ka mitmel korral deklareerinud, et ta toetab ühtset Ukrainat. Eriti teravaks läksid Valgevene ja Venemaa suhted, kui Moskva keelustas toiduainete impordi Euroopa Liidust Venemaale. Kahtlustades, et Valgevene vahendab Lääne toidukaupade vedu Venemaale, viis Moskva sisse tollikontrolli Valgevene piiril, mis on vastuolus Tolliliidu ja jaanuaris loodud Euraasia majandusliidu reeglitega.

Lukašenka on teadlik Putini kavatsustest. Valgevene alustas 23. jaanuarist suuremastaabilisi sõjaväeõppusi. Üksused liiguvad koondumispiirkondadesse. Maavägede õppused toimuvad samaaegselt kuuel polügoonil. Kavas on lennuväe paigutamine sõjaaja lennuväljadele, õhukaitse ja piirivalve tugevdamine.
Õppustesse on kaasatud ka relvajõudude eriüksused, kes Minski ametlike teadete kohaselt „hakkavad treenima nendele iseloomulikke spetsiifilisi ülesandeid“.

Samaaegselt selgus, et Valgevene seadusesse "Sõjaseisukorrast" („ О военном положении“) on lisatud paragrahv, mis sätestab, mida teha, kui Valgevene territooriumile „on teiste riikide poolt suunatud relvastatud grupid, irregulaarsed formeeringud või regulaarüksused“. Selline tegevus loetakse sõjaliseks ohuks ning sisse viiakse sõjaseisukord. Seaduse parandused on juba ka kinnitatud Valgevene parlamendi poolt.

Loe veel: