Anu Kasmel: Kasinuse hind - hoop rahva tervisele
Kasinusele manitsemine on vähendanud tarbimist, see omakorda tootmist, see omakorda viinud tööpuuduse suurenemiseni, mis omakorda on põhjustanud vaesuse kasvu ja noorte lahkumist riigist.
Inimareng sh tervise areng sõltuvad poliitilistest otsustest, mis inimeste elukeskkonda kujundavad ning seadustest ja regulatsioonidest, mis inimest kaitsevad ja turvavad, oluliselt enam kui kui mistahes teistest tervisestrateegiatest.
Tänaseks on teadurid selgelt tõestanud et kasinuse poliitika on osutunud mitte ainult majanduslikuks läbikukkumiseks vaid ka hoobiks rahvastiku tervisele. Fakt et viiendik lastest elab allpool vaesusepiiri on see näitaja, mis prognoosib viiendikul elanikkonnal lisandunud terviseprobleemid nende täiskasvanueas. Inimese tervis kujundatakse lapseeas.
Riigid, kus majanduslanguse alguses rakendati majanduse finantsilist stimuleerimist on Suurbritannia teadurite uuringu tulemusel olnud majanduslangusega toimetulekul oluliselt edukamad ja nende majanduskasv täna juba tähelepanuväärne. Tervishoiusüsteemi eelarve kärpimine majanduslanguse ajal, kus vajadused võrreldes stabiilsema perioodiga tervishoiuteenuste järele on oluliselt suuremad, on poliitiliselt lühinägelik ja peegeldab oskamatust mõelda tulevikule.
Elu Eestis meenutab praegusel ajajärgus väga Pöial-Liisi muinasjuttu – vaene ema, kel puudus juurdepääs arstiabile, sünnitas puudega lapse, kes sattus kriminaalsuse ja lapseröövi ohvriks, koges üksindust ja abitust, ei leidnud sotsiaalabi ning esimesel võimalusel lahkus riigist. Kas me selle jätkumist tahame?
Poliitika kui meditsiin laias tähenduses
Ka Eesti oleks võinud rakendada finantsilisi stiimuleid kasutades selleks fonde Euroopa Keskpangast, hoidmaks tootmist ja töökohti, pidurdamaks sellega majanduslangus, säilitamaks peredele kodusid ja takistamaks viiendikul lastest langema allpoole vaesusepiiri. Just kasinusepoliitika oli see, mis lõi majandusarengu seisma kõige jõulisemalt, tegi inimesed töötuks ja abituks.
Mitte ainult Eestis vaid ka mitmes teises Euroopa riigis juhib otsustetegemisel vägesid rahandusminister ja tundub, et sotsiaalministril pole üldse eriti sõnaõigust või on ta oma püüetes osutunud ebaõnnestunuks. Päris kindlasti aga ta teab, et just tema valdkonnas peab täna tegemata otsused mitmekordselt tulevikus kinni maksma.
Eestis nii kenasti sel sajandil toimunud positiivsed muutused rahvastiku tervises majanduslanguse järel pidurdusid – ainukese positiivse näitajana on noorte meeste suremuse vähenemine ja sellega kaasnev meeste keskmise eluea tõus. Me teame selle põhjust – majanduskriisist põhjustatud vähenenud alkoholitarbimine – kuid kas majanduskriis on ikka parim alkoholitarbimise ennetamise strateegia.
Meedikud on läbi aegade olnud selleks jõuks, kes on rahvastiku tervist surunud poliitikute päevakorda. On poliitikuid, kes omamata argumente tervishoiu- ja sotsiaalsfääris oluliste otsuste tegemata jätmisel ründavad neid kes julgevad probleemile viidata ja lahendusi nõuda. Ometi puudutavad lahendusnõudvad probleemid ka tänaste otsustajate endi lapsi.
Poliitikutele tuleks kasuks vahel kuulata arste ja nende soovitusi, mitte ainult patsienditoolis vaid ka Riigikogu valges saalis.
Saksamaa arst Rudolf Virchow on juba eelmise sajandi alguses üelnud „meditsiin on sotsiaalteadus ning poliitika pole midagi muud kui kui meditsiin laias tähenduses....“. Arstidel ongi kohustus probleemid välja tuua ja lahendusi nõuda. Muuseas – täna nõuavad ka juba paljud majandusteadlased kasinusepoliitika kui ka majandusele kahjuliku poliitika lõpetamist. Ka poliitikas on otsuste tegemisel tõenduspõhiste lahenduste otsimine oluline.
Käesoleva nädala lõpus toimub Tallinnas IX Euroopa IUHPE Tervisedenduse Konverents, mille peamiseks eesmärgiks on lahenduste otsimine rahvastiku tervise säästmiseks ja edendamiseks majanduslikult rasketel aegadel. Konverentsist osalejaid on 34 riigist, nii Euroopast, Aasiast, Austraaliast kui Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, nende hulgas ka Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni esindajad.
