Raske öelda, kumb reaalsus on tõelisem: kas see, mis sulgus just teisel pool ekraani, või see, millega mina silmitsi seisan. Ma arvan, et ega enamik inimesi suudagi enam tõmmata piiri reaalse ja virtuaalse vahele, sest need on hakanud sedavõrd üksteisesse sulanduma.

Mitte kunagi pole näiline inimsuhete loomine olnud nii turvaline, tehnokraatlik, maskeraadlik, anonüümne, tarbijalik ja lihtne kui praegu.

Nagu tutvumisportaalid reklaamivad, on armastus vaid ühe hiireklõpsu kaugusel. Ühel suuremal Eestis levinud tutvumisportaalil Matchmaking.dating on maailmas 5,4 miljonit kasutajat. Valik missugune?

Soovite tutvuda noormehega Iraanist? Palun! Uus-Meremaalt? Palun! Valige või hulgi. Tundub, nagu oleks tutvumisportaal kui supermarket: tumedad, heledad, pikad, lühikesed, noored ja vanad. Kui endas kahtled, lase virtuaalsel kosjasobitajal endale sobivaid profiile leida. Vali horoskoobi, usutunnistuse, huvide järgi. Juba üksnes Saksamaal on üle 2000 tutvumisportaali ning ligi pool Saksa vallalisi ütleb, et nad kasutavad neid.

Kui näib, nagu oleksid netisuhted midagi luuseritest füüsiliselt ebaatraktiivsetele sotsiopaatidele, siis nüüd väidavad teadlased, et nii see ei ole. Mida kodusemalt inimesed end arvutis tunnevad, seda tõenäolisemalt kasutavad nad seda nii tööks, meelelahutuseks kui ka suhtluseks, mis kõik võib omavahel moodustada mingi kummalise sümbioosi. Mida kogenematum on arvutikasutaja, seda hapram on tema jaoks piir virtuaalsuse ja reaalsuse vahel, ning mida vanem ja kogenum ta on, seda tõenäolisemalt on tema identiteet varjatum.

Kui üks etendab komöödiat ja maskiballi, võib see teisele olla tragöödia.

Tänapäeva seisuga on online-tutvumise näol tegemist kõige populaarsema ja mugavama tutvumisviisiga ning sotsioloogide ennustuste järgi internetitutvuste arv tulevikus üksnes kasvab. Kohvikus või restoranis käimine võtab palju aega ja raha, ööklubides aga tõsiste kavatsustega inimesi enamasti ei kohtagi. On aga fakt, et online ja offline omavahel nii väga ei erinegi. Arvuti ei ole printsess, kes suudeldes konna printsiks muudab.

Kaheksakümnendatel ütles superdiskor Margus Turu, et niikaua kui poisid ja tüdrukud ei hakka tutvuma linnaliinibussis nr 40, pole seda hirmu, et keegi tema diskodele piletit ei osta. Nüüd keerutab ta plaate taevastes diskoteekides ega pea nägema, kuidas paaritustants digitaalajastul arvutitesse kolib ja DJ peab suu piletirahast puhtaks pühkima.

Eestis hakkas 2002. aastal masse hullutama Andrei Korobeiniku loodud portaal www.rate.ee, mis parimatel päevadel ühendas 290 000 kasutajat, pärast seda tekkis tutvumisportaale nagu kevadel võililli. Teatavasti jagunevad tutvumis- ja hindamisportaalid tasulisteks ja mittetasulisteks. Ka Rate’is sai end sinna laaditava raha eest, mis reidirahaks muutus, üsna pennituks hinnata.

Kerge vaevaga leiab netist eestikeelsed tutvumisportaalid Romance, Armas, Date, Matchmaking, Dating, Suhtle, Seksirate, Fame, Reit, Amor2.Kiss, Feim, Score, Meitla, Südamesilm, Armuliin, Amur, Armastusesaal, Suhted24, Yksildane, Whynot, Flirt. Lihtsalt tutvumisportaalina esile tooduid on paarkümmend, puhtalt seksile orienteerituid oluliselt rohkem.

Tartu ülikooli teadur Andra Siibak, kes on uurinud inimeste eneseesitlusi Rate’is, on nentinud, et edu toovad seal pildid ja saidid, mis on võimalikult keskmised või vastavad keskmisele stereotüüpsele ideaalile. Tal on õigus: paljud eesti mehed toetuvad oma tutvumisportaalide fotodel ilmselt mitte endale kuuluvale autole või mootorrattale ning on paljastanud lihased või tätoveeringu või esindavad muul moel macho-kultuuri. Preilid ja prouad on valdavalt meelastes poosides, kohati napis või rannarõivastuses. Kindlasti on ka rafineeritumaid ja rahvusvahelisi portaale, kuhu sisenemine nõuab kopsakat summat ja stuudiosessiooni, aga küllap on ka sealne loomus rammusam. Näiteks portaalis www.kindelsuhe.com liiklemine tundub algusest peale imelihtne. Vasakult menüüst saad valida, kas mees otsib naist, naine meest, paar paari või otsitakse üheöösuhet. Selle alt tuleb igasuguseid valikuid.

Ebaselgeks jääb, mis on nendes suhetes kindlat või püsivat. Kui juba valida Kindelsuhe alt üheöösuhe?

Ilmselgelt on tutvuse üks pool flirt ja kohtamised. Kui sa ei soovi just alaealistega date-ida, siis võtad täiskasvanute portaali, aga seal lahti kargavast ligi poolesajast saidist sotti saada on keeruline.

Kui portaalid kannavad nimesid, mille seas on nii Kahekesi, Saametuttavaks, Otsimind kui ka näiteks www.fuck.ee, Maha ja Taha või Tussuland, siis viitaksid need nagu nii tutvusele kui ka seksile.

Papa Freudi tsiteerides võiks öelda, et rikkaks saab see, kes suudab sugutungi ja edevuse enda kasuks tööle panna. Kui portaale on nii tasulisi kui ka tasuta, on fakt, et isiklikumale tasemele jõudmiseks peab ikkagi pisut raha välja käima. Kui kogu suhete loomine internetti kolib, siis mis hetkel saabub sellistes suhetes reaalsuse tuleproov? Lõhnad, värvid, esimene emotsioon, tõmme – no see vanamoodne romantika, mida masin kokku panna ei suuda?

Või jääb see metslaste pärusmaaks?