Arstiteadus ja -abi kolib Internetti
21. sajand on suuresti kübermeditsiini sajand. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et informatsioon, selle töötlemine ja edastamine määravad oluliselt meedikute tehtavate uuringute ning ravi kvaliteedi.
Üheks keskkonnaks, milles 21. sajandi meedikud teavet uuringutest omavahel ning ka patsientidega jagavad, on Internet.
Seega polegi Interneti-meditsiin iseenesest midagi muud, kui elektronidesse kodeeritud arstiteadus, mida vahendatakse world wide webis. Nii et pigem kaasaegne arendus raamatutest, ajakirjadest ning teistest paberkandjatel olevatest teadmistest kui midagi uut ja erilist.
On teada, et juba täna otsib iga kolmas www-surfaja just tervishoiualast informatsiooni (sellesse statistikasse pornograafilist Internetti ei kaasata!). Interneti-põhise tervishoiu võimalusi on uurinud nii Euroopa Liidu institutsioonid kui mõjukad USA majanduspoliitika kujundajad. Järeldus on üks: tervishoiualase informatsiooni edastamist Internetis tuleb soodustada.
Interneti-meditsiini areng viimase kümne aasta jooksul on olnud tormiline. Juba möödunud sajandi viimasel viiel aastal sai Interneti vahendusel edastada piltdiagnostikat, helisid ja mõtteid. Veel viis aastat, ja Interneti abil tehakse palju muudki, näiteks viiakse läbi operatsioone tuhandete kilomeetrite kaugusel. Ikka nii, et ühel pool istub ekraani taga keegi, kes abi vajab ja teisel pool arst, kes teda ravida oskab. Nende vahel on aga sidekanalid ning robotite keeruka mehhaanikaga kombitsad.
KAS TERVISENÕU INTERNETIS VÕIB USALDADA? Need küsimused, mis täna ühiskonda Interneti-meditsiini osas vaevavad – kas teave, mis www-s edastatakse on tõene ja eetiline, kas Interneti-keskkond tagab andemete edastamise turvalisuse jms – kaovad koos aastatega unustusse. Kunagi kaheldi ju ka selles, kas õige arstikunsti õpetamine võib toimuda raamatute vahendusel ja kas ajakirjades ei avaldata liiga palju sellist teavet, millele lihtsurelikul juurdepääsu olema ei peaks.
Muidugi käib Interneti-meditsiini lapsepõlvega kaasas igasuguseid hädasid. Nagu näiteks mõnedel www-kodulehekülgedel avaldatud faktide kontrollimatus ning kallutatus ärilistes huvides. Ent see ei ole enam probleemiks siis, kui www-lehekülgede külastaja õpib ise valima, kelle avaldatud materjale lugeda. On ilmselge, et Mayo kliiniku informatsioon on täpne sõltumata sellest, kas seda avaldada paberil või Interneti koduleheküljel. Nagu seegi, et soolapuhujate piltidega varustatud raamatud eksitavad samamoodi, kui nende koostatud world wide webi materjalid.
Lisaks on tekkimas mitmesugused Interneti-meedikute organisatsioonid, kes on huvitatud sellest, et nende liikmete pakutavat meditsiinilist informatsiooni usaldatakse. Need ühendused hakkavad üha enam pakkuma kodulehekülgedele mitmesuguseid sertifikaate ja turvamärke. Viimased tõestavad kasutaja eesmärki pakkuda vaid tõest teavet. Säärane protsess juba toimib organisatsioonide nagu näiteks The Society for the Internet in Medicine ja Internet Healthcare Coalitioni raamides.
Omaette küsimuseks on, kuidas tagada eestikeelse tõsikindla arstiteadusliku informatsiooni levik ja kättesaadavus. Seesugune sihiseadmine nõuab tõe-näoliselt enamat kui eraalgatust, pigem riiklikku toetust. Eestikeelse tervisekasvatusalase teabe nappus ja originaalsete materjalide puudulikkus on tõsiseks probleemiks isegi trükiväljaannetele. Eestis võibki neid organisatsioone, kes emakeelse Interneti arengut toetanud, üles lugeda ühe käe näppudel. Ja esimesena tuleb kõverdada näpp, nimetades Avatud Eesti Fondi nime.
ARSTILE SUHTLEMIS- JA RAVIVÕIMALUS. Internet pole siiski ainult info ja tõsikindlate teadmiste vahendamise võimalus, vaid ka suhtlemise keskkond. Tänaseks pole mitte ühtegi arstiteaduslikku erialaseltsi, kellel puuduks inglisekeelne kodulehekülg koos sinna juurde kuuluvate foorumite ja meililistidega. Ja mis võiks olla kiirem ja lihtsam viis nõu küsida, kui lülitada end õhtutunnil ameerika arstide vestlusringi. Või siis hommikul jälle läbi põigata mõnest Hong Kongi meedikute jututoast.
Interneti-meditsiin pole aga kindlasti mitte asi iseeneses, midagi erilist või ülimuslikku. Teda talutavad endaga kaasa nii telemeditsiini lahendused kui uued mikromaailma avastavad ning allutavad tehnoloogiad. Ja kui sobib, siis kasutavad need uued tehnoloogiad Interneti-keskkonda. Kasvõi näiteks selleks, et edastada konverentsil viibivale arstile imetillukese sondi teekonda tema patsiendi soolestikus tuhande kilomeetri kaugusel kodulinnas.
Interneti-meditsiini ei avaldata kunagi köidetena. Ta valmib iga päev uuesti nende tuhandete inimeste ajurakkudes, kes seda kasutavad teadmiste saamiseks, teabe vahendamiseks või lihtsalt erialaseks suhtlemiseks. Sellisena on ta võitmas uusi kasutajaid ka nende seast, kes seni enda jaoks arstiteaduse piiri arvuti ette (või vähemalt võrgukaardi kohale) tõmbasid.
