Arvo Sarapuu ja prügihunt

Sattusin liikuma linnas täiesti asustatud ja hoonetest ümbritsetud rajoonis, kus vahel ka väike roheala. Imestus oli suur, kui märkasin, mis seal kõik lume alt oli välja sulanud - vanad rehvid, mööbel, kilekotid olmeprügiga, natuke ka kodutehnikat. See pani mind mõtlema, et kes on küll need inimesed, kes neid asju meie keskele, kenale rohealale kokku tassivad. Meenus kohe ka teine juhtum, kui me kalmistute prügimajandust korrastasime. Uskumatuna näis tookord tõsiasi, et hauaplatside juurest leidsime vanu televiisoreid, mähkmeid, vanast mööblist ja muust sodist rääkimata. Ei meenu küll, et ühegi kultuuri matmise või kadunute mälestamise traditsiooni juurde kuuluks vanade asjade hauale tassimine. Ometigi on see taas kõik reaalsus. Kuidas siis nimetada neid inimesi, kes sellist sigadust korraldavad. Muud nimetust neile ilmselt anda ei saaks, kui prügipätid.

Tallinnas on tasuta jäätmejaamad

Ometigi on Tallinn prügimajandusele pööranud väga suurt tähelepanu. Meil on linnas 5 suurt jäätmejaama kuhu inimesed saavad just neidsamu asju - elektri- ja elektroonikajäätmeid, sõidukite rehve, kasutuskõlblikku mööblit, sorteeritud ehitus- ja lammutusjäätmeid, vanametalli, pakendijäätmeid ja palju muud veel täiesti tasuta ära anda. No ei tohiks ju olla keerulisem sõita Suur-Sõjamäe tänavale jäätmejaama kui paar kilomeetrit eemal oma prügi lagendikule maha laadida.

Tallinna Heakorrakuud korraldame juba 25 aastat järjest. Traditsioonilisel avatalgul Stroomi rannas korjati seekord kokku 20 tonni prahti ja seda tegi ligi 600 inimest. Meie algatusest on heas mõttes „nakkuse" saanud ka meie naaberriigid, sest sellel aastal toimusid talgud samal ajal nii Helsingis, Turus kui St. Peterburis. Eelmisel aastal korraldati linnas 120 heakorra talgut, kus osales üle 4000 vabatahtliku ja koguti 753 tonni jäätmeid. Seega inimestele on tähtis nende kodukoha ümbruse puhtus ja korrashoid. Heakorrakuu raames korraldatakse ka sellel aastal igas linnaosas mitmeid talguid, käimas on ohtlike jäätmete kogumiskampaania. Lastele õpetab Prügihunt juba lasteaias prügi sorteerimist ja selle vajalikkust. Seega teavet ja võimalusi õigesti käitumiseks peaks nagu jaguma.

Prügipätte tuleb avalikult karistada

Mida siis teha prügipättidega? Esiteks on muidugi linna kohustus märgata ja ära vedada tekkinud prügihunnikud. Kus on, sinna tuleb tavaliselt juurde ja seda võimalust me prügipättidele jätta ei saa.

Teiseks tuleb prügipätid tuvastad ja neid karistada. Linnale on teada need asukohad, kuhu valdavalt spontaanselt prügi tuuakse ja kaalume tõsiselt sinna videovalve paigaldamist. Usun, et see on kõige efektiivsem viis isikute tuvastamiseks. Ehk paneb see siis inimesi oma teguviiside üle rohke mõtlema, kui esimesed pätid on tuvastatud, avalikku häbiposti pandud ja korralikud rahatrahvid karistuseks määratud.

Ja milleta ei saa, on ikka teavitus ja veelkord teavitus. Kallis rahvas, olge keskkonnasõbralikud ja hoolivad. Viige oma prügi ja vanad asjad ikka selleks ettenähtud kohtadesse. Hoidke oma kodulinn korras ja puhtana. Ja kui märkate kuskil prügipätte tegutsemas, siis võtke julgelt ühendust oma linnaosaga või helistage MUPO-sse.

Linna poolt on igal juhul kindel seisukoht - EI prügipättidele!