Naastrehvid kui keskkonna ja tervise saastajad

Uuringute kohaselt kasutab Tallinna linnas naastrehve 74% ja lamellrehve 26% sõidukijuhtidest. Probleeme, mida naastrehvide kasutamine endaga kaasa toob, jagub aga küllaga.

Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringus tõdeti, et 10 kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto teekatte pinnalt 220-320 grammi mineraalmaterjali ja sideaine osakesi. Kui nüüd visualiseerida seda kogust, siis on see 3 pakki Kalevi komme. Osakesed aga lenduvad õhku ning nii me siis hingame seda igapäevaselt, mõeldes, et miks küll meid vaevavad hingamisteede haigused, vähid, astmad, südamehaigused. Tasub tõsiselt mõelda sellele, et iga tallinlane kaotab oma elueast 7,7 kuud tänu saastunud õhule, mille põhjustajaks 90% ulatuses on just needsamad naastrehvide poolt tekitatud osakesed.

Naastrehvide kasutamisega seotud probleemid on aktuaalsed ka Helsingis. Sealse uurimisprogrammi aruandes tõdeti, et neil päevadel, mil tahkete osakeste kontsentratsioon õhus on kõrge, on Helsingis harilikust enam hingamisteede haigustest põhjustatud surmajuhtumeid ning südamehaiguste, astma ja muude kopsuhaiguste tõttu haiglasse sattumisi.

Samas uuringus tõestati, et kevadine tänavatolm koosneb suurel määral kivimaterjalidest pärit mineraalainete osakestest, mille peamiseks allikaks (40-50%) on linnapiirkonnas naastrehvide kulutatud teekattes sisalduv kiviaine. Uurimus toob välja, et naastrehvid toodavad lamell- ja suverehvidest selgelt rohkem tolmu siis, kui teepinnad on suhteliselt puhtad. Põhjuseks on naastrehvide tekitatav pinnakatte kulumine. Lisaks tasub rõhutada, et naastrehvid on 1-3 dB mürarohkemad.

Liiklusohutus kui naastrehvide kaitseingel

Liiklusohutus on naastrehvide kasutajate peamine vastuargument. Helsingi poolt läbiviidud uurimisprogramm toob aga välja, et lamellrehve kasutavad sõidukijuhid harrastavad eeskätt rahulikku sõidustiili ja ennetavat olemust ning teiste juhtide tähelepanemist liikluses. Praktikas tähendab see teeoludele vastava sõidukiiruse valimist ning turvalise pikivahe jätmist. Ohuks on aga isekas käitumine, näiteks vahelekiilumine ja ebapiisav pikivahe. Seega on väga vajalik sõidukoolituse kvaliteet ja selgitustöö ning soovitus, et alustage oma teekonda 5 minutit varem ja sõit kulgeb alati meeldivalt ning rahulikult.

Linnas valdavalt lamellrehvidega sõidukid

Tallinna tänava-ja teedevõrk, millele toetub meie transpordisüsteem, on üle 1000 kilomeetri. Tallinn on lähiajal rakendamas mitmesuguseid uuenduslikke abinõusid tänavate-teede sõidetavuse parandamiseks ning eluea pikendamiseks. Lähiaastatel minnakse üle uutele oluliselt tugevamatele katenditüüpidele ja hakatakse ehitama betoonkattega tänavaid, arvestades kasvavat liiklusintensiivsust ning koormussagedust.

Naastrehvid on täna keelustatud 7 Euroopa liidu riigis. Mis eesmärgid aga aitaksid kaasa meil naastrehvide kasutamise vähendamisele ja linnakeskkonna parandamisele? Pakun välja mõned võimalused, alustades näiteks lamellrehvide kasutajatele madalama parkimistasu määramisest tänavaäärsetes parkimiskohtades (näiteks 30-50%). Tänavate ja teede talihoolduse ja teeolude kontrollimise arendamise, soolatamise õigeaegne ajastamise, puistatava liivamaterjali keskkonnasõbraliku käitlemise ja õigeaegse koristamise. Vähemtähtis pole ka teeolude alase info õigeaegne vahendamine sõidukijuhtidele. Hea eeskuju on alati teretulnud, seega tuleks nii riigi kui linna aga ka näiteks taksofirmade poolt ostetud ja renditud sõiduautodel eelistada lamellrehve.

Ka Tallinna eesmärk võiks olla sama, mis Helsingis - kasvatada lamellrehve kasutatvate sõidukite arvu 75 %-ni, mille tulemusel väheneb tänavatolmu hulk ja paraneb linna õhukvaliteet. Eeldatavalt vähenevad siis ka inimeste tervisehäired, teekatete uuendamiskulud ning liiklus muutub rahulikumaks.

Seega soovin kõikidele sõidukijuhtidele „nael kummi" aga naelkummid jätke juba sellest hooajast Tallinna tänavatel sõites oma autodele alla panemata.

Linnavalitsus ootab ka kõigi sõidukijuhtide ettepanekuid, kuidas suurendada lamellrehvide kasutajate arvu.