Valitsuse arulagedad naljad

No kui see nüüd nali pole, siis on see ikka päris tore nali küll, ütles Toots Teelele kui viimane kosimisplaanidest ise juttu tegi. Sama ütlus kehtib ka sotsiaalmaksu langetamise plaani kohta, mille üle ettevõtjad peenikest naeru peavad. Valitsusliidu retoorika kohaselt peaks sotsiaalmaksust vabanev raha aitama ettevõtjaid töötajate palku tõsta. No teeme lihtsa arvutuse -1000 eurost 0,5% esimesel aastal on 5 eurot, teisel aastal veel 0,5% ja ongi 10 eurot koos. Aga kas tõesti on mõistlik siis töötajate palku 5 euro kaupa tõsta. No on ikka tore nali küll, ainult kuidagi piinlik hakkab. Või ei saada naljast aru.

Seni on kõlama jäänud Reformierakonna mantra maksupoliitika arutelul, kuidas Eesti on väga madalate maksude riik. Ettevõtjad naeravad ka selle üle, sest see, kes sellist jama väidab, peab olema kas poliitbroiler, lihtsalt rumal või pahatahtlik. Või siis nende sümbioos.

Kui keegi julgeb ka midagi teistsugust arvata, siis on kõige tõhusam ninanips ütlejalt - kas te tahate siis astmelist tulumaksu või? Ent nüüd siis püüab valitsus maksumuudatuste kobareelnõuga tasakaalustada seda „väga madalate maksudega riiki".

Mäletatavasti veeretas Reformierakond enne valimisi oma valimisvankri ees juttu soodsast maksupoliitikast, mis lubas helgemat ja paremat tulevikku nii üksikisikule kui ettevõtjale. Aastate jooksul on suutnud võimupartei luua ja jätta endast kui rikkama rahva ja ettevõtjate kaitseingli kuvandi. Ent paraku ei ole pikalt võimul püsinud võimuerakond taibanud, et kuvand on aastatega läbipaistvaks kulunud.

Ega rahvas nii rumal ka ei ole, et ei taipa lihtsat matemaatikat ja arvutust, et kui ühe käega langetatakse tulumaksu ning teise ja suurema kämblaga tõstetakse  hoogsalt käibemaksu ja aktsiise, siis tulumaksuvähendamisest ei võida elanik ehk tarbija midagi.

Ka rahandusminister on möönnud, et kavandatavate muudatustega nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele. Ent tarbija on seesama elanik, kelle silmis tahab valitsus tulumaksu alandamisega näiliselt jätta kuvandi, justkui saabub kohe-kohe rahva õuele lotovõit!

Maksuvalikuid ju oleks

  Niisiis on seesama läbipaistvat kuvandit enesekindlalt järgiv valitsuspartei valinud tee, kus maksustatakse ja koormatakse kõrgelt töötamist ja tarbimist, kuid samas kapitali ja rikkuse juurdekasvu maksustatakse väga madalalt, vähendades näiteks dividendidelt makstavat tulumaksu. Seega lüüakse jätkuvalt trummi rikastele, eelistades finantskapitali inimkapitalile ning süvendades seeläbi ebavõrdsuse kasvu, lõhet rahva seas ning tahtmist riigist lahkuda.

Ja kõik see toimub vaikival heakskiidul, ilma avaliku arutelu ja sisulise debatita?

Paraku jääb praeguse maksupoliitika eelnõud menetledes mulje, et meie riigijuhid on teinud seda peegli ees seistes ja oma peegelpilti nautides.

Aga rahvas ei ole rumal ja valitsuse maksunaljad hakkavad juba piinlikkust tekitama. Tahaks ju kuulda arutelusid näiteks sotsiaalmaksu lae, alustavate ettevõte võimalike maksuerisuste, maapiirkondade erisuste, erinevate varade ja kapitali maksustamise üle.

Öeldakse, et tark ei torma. Ehk oleks valitsuselgi niipalju tarkust, et aeg maha võtta ning riigi maksupoliitika veel selge pilgu ja asjatundjatega läbi arutada.