Arvo Sarapuu

Tänane valitsuse käitumine meenutab sedasama stseeni, kus kõik karjuvad - valitsus ära juhi riiki isepäiselt, vaid kuula ka rahva tahet. Valitsus laseb aga laisa järjekindlusega edasi kuni  nende magusasse meepotti kukub tõrvatilk nimega kütuseaktsiisi tõus. See  äratab talveunest inimesed, järgneb protestilaine aga kas valitsus ärkab selle peale ülesse?

Protestilaine kui halb üllatus 

Kui oleks tehtud tõsiseltvõetavaid analüüse ja exceli tabelitega trikitamise asemel oleks keegi ka sisusse süüvinud, siis ei oleks ju rahva selline reaktsioon tohtinud olla üllatus. Vähemalt rahanduseksperdid peaks teadma, et riigi eelarves pole selliseid ridu, mida saaks lihtsalt ära jätta, et täita valimislubadusi. Ei usu ka, et valimiseelsel ajal, kui lubadusi välja käidi, Reformierakond seda ei teadnud. Traditsiooniliselt hirmutati Savisaarega ja võimendati Vene ohtu ning valimised olidki võidetud. Rahvas läks õnge ning majandus- ja maksuteemadest,  mis Eesti riiki edasi viiks, libiseti kerge vaevaga üle.

Reformierakond on alati kiidelnud sellega, et tegutseb soodsa ettevõtluskeskkonna loomise nimel. See toob riigile rikkust, rahvale töökohti ning siis saab ka lubadusi ellu viia. Häda eelarves on ainult see, et paljud kuluread on seadustega ette nähtud. See osa, mida saab niiöelda ümber jagada, on tegelikkuses imeväike. Selle osa kasvatamiseks olekski vaja ettevõtlust arendada ja majandust arendada.  Muul viisil see ju ei kasva. Jah, tõsi ta on, maksutõus aitab ka alati ja seda teed kahjuks ollaksegi  minemas. Enamus erapooletuid majanduseksperte  soovitab aga võimalust, et raha tuleks võtta rohkem nendelt, kellelt on võimalik võtta  ja vähem nendelt, kellelt pole võimalik. Keskerakond on aastaid rääkinud näiteks maksustamise diferentseerimisest, mis samuti aitab  eelarve tulupoolt tõsta, kahjustamata enamiku eestimaalaste elujärge.

Ettevõtluse arendamine reformierakonna moodi

Tänase seisuga võiks lihtsustatult öelda, et ettevõtluse arendamine Eestis käib politseiriigi meetoditel. Maksuamet luurab parklates ja  möödunud aasta detsembriks tehti ettevõtjatele väike „jõulupreemia", mis  kohustas neid deklareerima kõik üle 1000-eurosed arved. Ettevõtjad teavad, kui palju lisaressurssi, eeskätt aega see nõuab. Paberimajandus lokkab ja ettevõtjast põllumehed, kelle esmane töö peaks olema vilja kasvatamine, kulutavad nüüd enamus aega hoopis paberihunnikuid kasvatades. Võtkem või töötaja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, mis eelmise aasta keskel ära kaotati ja asendati suurema hüvitisega, ent seda koos sõidupäeviku pidamise jm. kohustustega. Muudatuse tulemusena nõuab see vaid piinliku täpsusega arvepidamist.  Tõsi, karistada tuleb eksinuid, kuid karistada ei saa ennetavalt ausaid tegijaid. Seeläbi õõnestab riik vaid oma senistki habrast usaldust ausate ja kohusetundlike ettevõtjatega.

  Tallinn teeb juba ammu teisiti

Et riigis tervikuna ettevõtlust arendada, peavad meil olema tugevad omavalitsused, mis sellele kohapeal hoogu juurde annaksid. Omavalitsusjuhid mäletavad veel seda aega, kui ligi 3% käibemaksust laekus maakonna eelarvesse, mistõttu oldi väga huvitatud, et tekiks uusi väikseid ja keskmisi ettevõtteid. Masu ajal vähendati korralikult omavalitsuste tulubaasi, lubadusega see taastada aga seda pole tänaseni tehtud. Seega on väiksematel omavalitsustel väga raske ettevõtlust kohapeal hoida ja toetada. Tallinn on sisuliselt ainuke suuteline omavalitsus, kus täna veel ettevõtlusele suurt rõhku pannakse. Samas tuleb ka meil hoolikalt jälgida, kuhu oma fookus suunata. Toon vaid mõned näited, millele pealinn panustab - klastriarendus teenusmajanduse (sh loomemajandus, turism, logistika, tervisteenused, finantsteenused) ja tulevikutehnoloogiate valdkondades (sh tervisetehnoloogiad, mehhatroonika, keskkonnatehnoloogiad), tööstusparkide ja inkubaatorite arendamine. Linna toel on loodi rasketel aegadel ligi 9000 töökohta. Alustavatele ja väikeettevõtjatele suunatud koolitustel käib aastas üle 1200 inimese, teist samapalju käib meie konsultantide juures igapäevaselt nõustamistel.

Kus on aga riigi lihtsalt sõnastatud fookus ja eesmärgid, millest rahvas aru saaks?

Pyrrhose võit ei pruugi alatist edu tuua

Vahel on võimule tulla lihtne - vastandud, hirmutad, sündmused maailmas, eeskätt Ukrainas toetavad seda kõike ja ongi võit käes.

Põhiseaduses ega kuskil  mujal pole öeldud, et meie valitsus peaks vastu võtma vaid häid ja tarku otsuseid, lubatud on ka rumalad otsused. PR masinavärk toimib laitmatult ja rahvas tihtipeale jääbki muinasjuttu helgest tulevikust uskuma. On aga üks asi, millest valitsust rumaluste tegemisel ei vabastata  ja see on vastutus. Vastutus, et meie rahva elujärg ikka paraneks, mitte stiilis ühe euro annan toetuseks ja kaks võtan maksudega tagasi.

Praegusel juhul on reformierakonnal tegemist Pyrrhose võiduga,  kus Molosside kuningas Pyrrhos,  ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud."

Tõenäosus, et see võit ei kesta kaua, on suur, sest valitsusel puudub pikemaajalisem plaan ja visioon kuidas arendada oma riiki ja ettevõtlust nii, et see hakkaks lisandväärtust  tootma. Ettevõtlust pole vaja ainult Tallinna, kus niigi toodetakse ligi 2/3 kogu riigi rikkusest. Terve Eesti  vajab tarku otsuseid. Valitsus ärgake - te olete Maale jõudnud.