Läinud neljapäeval hääletas Riigikogu menetlusest välja Keskerakonna esitatud astmelise tulumaksu seaduseelnõu. Mäletatavasti esitas Keskerakond selle eelnõu menetlusse suvel, üldise kontseptuaalse idee astmelisest tulumaksust aga poolteist aastat tagasi. Kogu selle aja jooksul on tulumaksundust puudutav teema jätkuvalt nii avalikkuses kui ka ajakirjanduses olnud üsna aktuaalne. Eelnõu väljahääletamisele andis kõigepealt oma selgepiirilise fooni sama nädala algupoolel vastuvõetud otsus lõpetada meie poliitilisel maastikul ennast ammendanud valimisliitude teema. Teatavasti alustas Keskerakond valimisliitude keelustamise eelnõuga tööd juba 1996. aasta sügisel. Esimesel korral hääletati seegi eelnõu üsna suurearvuliselt välja. Ajaga aga pöördusid meeleolud parlamendis Keskerakonnaga ühte suunda ning saavutatud tulemus oli igati veenev. Enamik kommentaatoreid on valimisliitude lõpetamist hinnanud selle aasta poliitika siiani üldse vahest kõige kaalukamaks otsuseks.
Kuna meie parlamendis kehtib kirjutamata reegel, et ühele erakonnale ühel nädalal kahte võitu lubatavaks ei peeta, siis olid paljud parlamendiliikmed astmelise tulumaksu eelnõu suhtes juba ette negatiivselt häälestatud.
See peegeldus muuseas selgelt eelnõu menetlemise käigus. Kuna maksusüsteem mõjutab tuntavalt kogu ühiskonna arengut, siis võinuks pika ajakirjandusliku debati järel eeldada nüüd parlamendis sisulist või vähemasti formaalset debatti. Aga ei olnud isegi mitte formaalset arutelu – eelnõu kaitsnud Liina Tõnissonile esitati vaid kaks küsimust, kaasettekandja Olev Rajule polnud koguni ühtegi küsimust. Vaevalt et kõik kõigile täiesti selge oli – ka päris vähetähtsate eelnõude kallal pusides on Toompeal siiani ikkagi olnud tavaks üht-teist uurida või siis täpsustada.
Menetlemise lõpetamisega seotud hääletustulemused on kättesaadavad: astmelist tulumaksu käsitleva eelnõu vastu olid kõik reformierakondlased, enamik koonderakondlasi, kõik saalis olnud arenguparteilased, rahvaerakondlased ning isamaaliitlased.
Vaid esimeste puhul on üksmeelne hääletus arusaadav, sest reformierakondlased on kogu aeg väga usinalt sõdinud astmelise tulumaksu vastu. Koguni nii usinalt, et vahepeal tõid meie poliitilisse kultuuri uusi võtteid. Nii ilmus juulikuus kolmes maakonnalehes (Põlva-, Võru- ja Hiiumaal) kolm äravahetamiseni sarnast lugu astmelise tulumaksu vastu. Kirjatükkides olid ainult pealkirjad erinevad, aga vististi peegeldub selles toimetuste töö. Kummalisel kombel oli ühe kirjatüki autoriks märgitud Hiiumaa tarbijateühistu juht Agu Kohari, teisel Võru abilinnapea Aavo Hummal ning kolmanda eest küsis honorari Põlvamaa ettevõtja Margus Timmo, kõik Reformierakonnast. Artikli tegelik autor on siiani teadmata ning vististi treiti kirjatükk valmis hoopis pealinnas.
Teiste parteide puhul tekib aga sellise hääletustulemuse puhul mitmeid küsitavusi. Näib, et Arengupartei on algusest peale sisuliselt toetanud astmelise tulumaksu ideestikku. Kui nii, siis võinuks arenguparteilased ikka teistmoodi hääletada. Mõõdukate puhul on siiani Toompeal võimalik täheldada vaid ühte selget põhimõtet – olla kõige vastu, mille autorlus on seotud Keskerakonnaga. Otseselt sotsiaaldemokraatliku taustaga Mihkel Pärnoja võinuks jääda ikka sellise eelnõu hääletamisel oma ilmavaate juurde. Ka Rahvaerakonnast on kostnud vastakaid arvamusi – nii näiteks tunnustas Sakalas ilmunud artiklis rahvaerakondlane Olav Renno üldiselt astmelist tulumaksu. Koonderakondlaste puhul aga maksab meenutada peasekretär Ants Leemetsa hiljutist seisukohavõttu: “Koonderakond ei ole küll astmelise tulumaksu vastu, kuid praeguses olukorras pole Eesti selleks valmis”. Nii et võib teha küll poliitilisi mööndusi ja mitte olla ainult selle pärast vastu, et asja algatas just Keskerakond.
Kindlasti püüavad mõnedki vastuhääletajad end tulevikus õigustada sellega, et eelnõu oli nigelavõitu ning et ühe või teise paragrahviga ei saanud nõustuda. Aga selleks parlament ongi, et eelnõu vaagida, plusse või miinuseid välja tuua ja alles seejärel hääletada. Sama oli ka valimisliitudega, mille lõpetamise vastu oli algul tugev vastasseis, aga ajaga asjad muutusid. Ka tulumaksundust puudutava teemaga on ära tehtud tugev eeltöö ja pole kahtlust, et selle juurde tullakse tagasi. Kas varem või pisut hiljem.
