„Reformierakonnast, kes veel hiljuti oli uutest ideedest ja elegantsetest mõtetest pulbitsev lahe ja diskussioonialdis seltskond, on üsna kiiresti saanud loosungite keeles kõnelev ja vaid omaenda tõde taluv upsakas ja suletud kast,” kirutab Astok.

„Oleme jõudnud selleni, et me ei tunnista oma eksimusi ja me ei vabanda. Iga ülikoolis kaks kursust õppinud inimene, kes luges riigiprokuröri määrust rahastamisasja lõpetamise kohta (mille avaldamist ma õiguse seisukohalt heaks ei kiida), saab mustrist aru, kuidas asjad tõenäoliselt olid. Iga vähegi mõtlev inimene mõistab, et kui 18-st kuulsast filmiklipist kaheksa on tehtud juhtivatest reformierakondlastest, siis kuskil selle taga on mingi kokkulepe,” leiab Astok.

Kardetakse diskussiooni

„Ja kui meile valmistab hirmu Memokraadi blogi ümber koonduv „grupp”, siis peaksime ehk küsima: miks nende ideed on loetavad ja toetust pälvivad, reformierakondlaste esinemised ja väljaütlemised aga ühiskonnas protesti tekitavad?” küsib ta.

Astoki hinnangul ajab alternatiivne arvamus Reformierakonda närvi, kardetakse diskussiooni nii erakonna ees kui ka oma valijatega – „sest vaidlemine ja diskussioon võib meid nõrgana näidata ning murendada kuvandit Eestit helgele elule viivast ja õnne valemit tundvast Reformierakonnast”.

Avalehele
20 Kommentaari
Loe veel: