Eesti poliitikas põetakse üha enam kutsehaigust nimega tasuta asjade tõbi. Ei mäletagi enam, kes sellega esimesena nakatus, ent meenutagem viimaste aastate hitte: tasuta ühistransport, kõrgharidus, koolitoit. Lõputust kõigile raha lubamisest ärme räägigi. Kes midagi tasuta ei paku või, veel enam, säärast lubadust kritiseerida julgeb, oleks justkui rahvavaenlane.

Sellest muidugi ei räägita, et tasuta lõunaid pole olemas ehk see raha võetakse sinu enda või teiste maksumaksjate taskust või millegi muu väärtusliku arvelt. Veelgi enam, unustatakse, et päriselu on keerulisem ning üks võluvits ei lahenda kõiki probleeme.

Usun, et mõistate juba, miks ma olen põhimõtteliselt umbusklik, kui keegi kuskil midagi tasuta lubama hakkab.


Avalehele
98 Kommentaari
Loe veel: